Riina Sikkut: töötajaid Naiste marsile kutsunud AS Hoolekandeteenuste juht väärib tunnustust. TÜ eetikakeskus peab pöördumist tasakaalustatuks

 (69)
Riina Sikkut: töötajaid Naiste marsile kutsunud AS Hoolekandeteenuste juht väärib tunnustust. TÜ eetikakeskus peab pöördumist tasakaalustatuks
AS Hoolekandeteenusd juhataja Maarjo Mändmaa pöördumine ettevõtte uudiskirjasKuvatõmmis

Tervise- ja tööuminister Riina Sikkut, kelle haldusalasse kuulub AS Hoolekandeteenused, ei leia midagi halba selles, et selle juhataja Maarjo Mändmaa avaldas ettevõtte uudiskirjas üleskutse nii töötajatel kui hoolekandeasutuste klientidele Naiste marsil osalemiseks. Ka Tartu Ülikooli eetikakeskuse juhataja Margit Sutrop arvates oli tegemist tasakaalustatud vormis tehtud üleskutsega.

Tervise- ja tööminister Riina Sikkut ütles Delfiel antud kommentaaris, et ettevõttel on võimalus ise otsustada, millistele väärtustele tähelepanu pööratakse ja millist infot oma sisekanalites jagada, olgu selleks siis elukeskkonna hoidmiseks loodud ülemaailmne koristuspäev, tervislikke eluviise toetav liikumisaktsioon või mõni võrdseid võimalusi edendav algatus.

AS Hoolekandeteenustest rääkides tuleb silmas pidada, et tegemist on eraõigusliku ettevõttega, kuigi selle omanikuks on riik.

„Väärib tunnustamist, et tööandjad soovivad panustada ka soolise võrdõiguslikkuse edendamisse ja loodame, et tulevikus on selliseid üleskutseid veel,” märkis Sikkut. „Naiste marss oli ühekordne kodanike algatatud aktsioon, mis seisis naiste õiguste eest, sõltumata nende taustast.”

Ka Tartu Ülikooli eetikakeskuse juhataja Margit Sutrop leiab, et tegemist oli üsna tasakaalustatud üleskutsega käituda ettevõtte AS Hoolekandeteenused väärtuste kohaselt.

Seotud lood:

Sutrop märgib, et väljendusvabadus on iga kodaniku põhiõigus ja demokraatliku riigi üks alustalasid. Samas on tema arvates oluliseks eelduseks, et riigile kuuluva äriühingu juht tunneb oma vastutust ja segaduste vältimiseks hoolitseb selle eest, et tema isiklikke seisukohti ei peetaks asutuse omadeks. Kui juht informeerib ettevõtte töötajaid ja kliente Naiste marsist läbi siselisti, siis on selge, et inimesed loevad pöördumist kui asutuse seisukohta, leiab Sutrop.

„Kuna marss on üks väljendusvabaduse vorme, ei saa kellegi osalemist sellel piirata ega pahaks panna, kui keegi ka teisi kodanikke kaasa kutsub,” ütles Sutrop. „Maarjo Mändmaa oma siselisti pöördumises kenasti selgitanud, kuidas ühekordsest marsiaktsioonist olulisem on igapäevase käitumisega seista selle eest, et üldised inimõigused ja -väärikus au sees püsiks. Samas ei ole üleskutses öeldud, et marsil tuleb osaleda. Pigem kutsub Mändmaa üles võtma aega maha ja nende teemade peale mõtlema,” leiab ta.

Sutropi arvates tekitab küsimuse marsi formaadi õigustatusest loetelu teemadest, mida marss tõstatada püüab. Ta leiab, et Mändmaa siiras ja mõtlemakutsuv ettevõtte uudiskirjas avaldatud pöördumine võis olla mõjusamgi, kui korraldatud demonstratsioon.

Naiste marss toimus eelmisel laupäeval Tallinnas. Sellega kutsuti üles tagama naistele meestega võrdse esindatuse poliitikas, meedias, ärijuhtimises, teadusmaastikul ja mujal. Samuti protesteeriti naiseks olemise tõttu makstava väiksema palga, halvema tööelu kvaliteeti ja karjääriperspektiivide ning erialavalikute üle. Rahulolematust väljendati naistevastase vägivalla osas ja kutsuti üles kliimamuutustega tegelema. Üritusest võttis osa umbes 600 inimest.

Milline Eesti tippsportlane pole kunagi pruukinud dopingut?


Tänud vastamast ja head loosiõnne!