Sikkut ütles Delfile, et ebavõrdsust kohtab nii tervishoius kui ka inimeste tervises üldiselt. „Inimeste eluiga, krooniliste haiguste hulk on väga palju seotud sellega, milline on inimeste haridustase, milline on sissetulek, kus piirkonnas nad Eestis elavad, mis soost nad on,” märkis ta.
„Ebavõrdsus tervises on meil alati olnud ja mul on väga hea meel, et me lõpuks oleme valmis sellest rääkima,” sõnas Sikkut.

„Kui tervise ebavõrdsuselt liikuda tervishoiu poole peale, siis seda on mõõdetud nii Eestis kui mujal maailmas aastaid sellise näitajaga nagu unmet need (rahuldamata vajadus – toim). Ehk kui inimene ise hindab, et kui temal oleks vajadus mõne tervishoiuteenuse järgi, siis kas ta saab seda abi, mida tal vaja on,” rääkis Sikkut. Tema hinnangul peegeldavad need küsitlustulemused väga hästi Eesti süsteemi seda osa, kus patsiendi omaosalus on kõrgem.

Ta tõi näiteks, et perearstiabi kättesaadavus on erineva sissetulekuga inimeste jaoks tänu omaosaluse puudumisele suhteliselt võrdne, samas kui hambaravi puhul oli ebavõrdsus sissetulekute lõikes väga suur. „Kõrgema sissetulekuga inimesed saavad ka eriarstiabi vajadusel lihtsamini, aga võrreldes hambaraviga on see pilt selles mõttes parem, et teenusele piirab ligipääsu järjekord ja see suures osas Eestis kohtleb erineva sissetulekuga inimesi võrdselt,” sõnas minister.

Sikkuti sõnul on ka eriarstiabi kättesaadavuse puhul mure olemas. Nii-öelda ahekiiruseline süsteem, kus sama eriarsti juurde on võimalik minna nii tasuta kui tasulisele vastuvõtule, ei ole tema hinnangul õige. „Nüüd on küsimus, et kas seda piirata või kas see lõpetada,” sõnas Sikkut.

Ministri arvates aitaks ravijärjekordi lühendada ja eriarstiabi kätteaadavust parandada see, kui inimene saaks oma mure võimalikult väikese visiitide arvuga lahendatud. „Kui inimene läheb perearsti juurde ja tema tervisemure on selline, mida saab lahendada perearst või saab perearst e-konsultatsiooni teel konsulteerida eriarstiga ja ta saab selle sama inimese mure ühe visiidi jooksul ära lahendada, see oleks ideaalne,” märkis Sikkut.

Ravijärjekordi päris ära kaotada ei ole Sikkuti sõnul siiski võimalik ega ka majanduslikult mõistlik. „Ma ei mõtle, et inimesed peaks pool aastat või mitu aastat ootama, aga paarinädalane, mitteakuutse seisundi korral ka paarikuune järjekord peaks olema aktsepteeritav,” märkis minister. Tema sõnul on teistes riikides erasüsteeme, kus järjekordi ei ole, kuid Eestil ei saa kunagi olema sellist ressurssi, et panna arstid patsiente ootama. „Meil peab olema töökoormus kõikideks päevadeks ja kellaaegadeks tagatud,” sõnas ta.