Sikkut ütles Delfile, et inimeste hoiakute ja käitumise muutmine ükskõik millises valdkonnas on keeruline. Inimeste teadlikkus, et nõu ja abi saab küsida ka perearsti infotelefonilt 1220, muutub siiski ajapikku paremaks. „See on jõudnud ka koolides õppekavasse ja ma arvan, et see ongi õige koht, kus sellega tegeleda. Lasteaias minu kogemus ütleb, et nad joonistavad ikka veel 112-te, aga võib-olla nad jõuavad 1220-ni ka varsti,” ütles Sikkut.

Sikkuti sõnul on arusaadav, et kui inimesel on midagi viga, siis ta peab perearstile või nõuandetelefonile 1220 helistamist ajaraiskamiseks ja eelistab minna EMO-sse. „Kuidagi see taju, et iga mure lahendamiseks on vaja residentuuri lõpetanud meditsiinitöötajat, tuleb ümber kujundada,” nentis Sikkut. Tema sõnul tuleb perearsti nõuandetelefoni olemasolust inimesi tõepoolest rohkem teavitada, sest see aitaks vältida asjatuid kiirabi kutsumisi ja EMO-sse pöördumisi, tänu millele saaksid raskema terviserikkega inimesed ka kiiremini abi.

Elementaarsed esmaabialased oskused, nagu haava puhastamine, plaastri panemine, ka puugi eemaldamine, võiks Sikkuti puhul kõigil inimestel endil olemas olla. Samuti võiks kodus olemas olla vajalikud esmaabivahendid ja ravimid, nagu palavikualandajad.

Uue põlvkonna jaoks, kes ehk üldse ei helista, on tarvis ka uusi tehnoloogilisi lahendusi. „Suurbritannias ja mujal on ka veebipõhised lahendused. Selle asemel, et helistada arstile, saab neidsamu sümptomeid kirjeldada veebis,” tõi Sikkut välja. Ehk tulevad algoritmi alusel samad kontrollküsimused, mida kasutab kiirabi. „Küsitakse kontrollküsimused ära, sina vastad ja vastavalt sellele tulevad sulle täiendavad küsimused ja käitumisjuhised,” sõnas Sikkut.