Riiklik lepitaja: kui streikijad pakutuga ei nõustu, siis uut pakkumist nad ei saa

 (215)
Riiklik lepitaja: kui streikijad pakutuga ei nõustu, siis uut pakkumist nad ei saa
Foto: Vallo Kruuser, Eesti Ekspress

Konsultatsioonid möödusid hästi, kinnitas Delfile riiklik lepitaja Henn Pärn, kes kohtus täna tervishoiutöötajate streigi konsultatsioonide raames nii sotsiaalministri, haigekassa juhi, haiglate liidu esindajatega ja mittestreikivate tervishoiutöötajate kutseliitude juhtidega.

"On saavutatud teatud  põhimõttelised seisukohad ministri poolt, tööandjate poolt, õdede liidu ja tervishoiutöötajate ametiühingu poolt, homme loodan, et ehk on nõus minuga konsulteerimise eesmärgil kohtuma ka arstide liit ja kutseliit," rääkis Pärn Delfile. Lepitaja avaldas lootust, et ehk jõutakse homseks, mil kukub haigekassa poolt streikijatele väljapakutud tingimuste vastuvõtmise tähtaeg, ka kokkuleppeni. 

"Kui sellele alla kirjutatakse, siis see on võimalik, kui ei,  siis ma ei tea, mis saab. Tähendab tean küll, siis uut pakkumist ei tule. Nii väitsid sotsiaalminister ja haigekassa juhatuse esimees," selgitas Pärn. 

Küsimusele, kas meedikute nõudmistele mingil määral vastu tulekut ka arutati, vastas Pärn, et "natukene, aga see nõuab konsulteerimist".

Lepitaja sõnul lubas sotsiaalminister alla kirjutada dokumendile, mis käsitleb residentide ja kiirabi rahastamist. "See sõna on olemas, neid dokumente vast valmistatakse juba ette, aga kuna tähtaeg haigekassa poolt oli antud kolmapäevani, siis ma saan aru, et asi on väga kiire. Osapooli on õige mitmeid, see on praegu probleem." 

Kui pöördutakse juristide poole nõu saamiseks, siis läheb asi alati keeruliseks, kommenteeris Pärn arstide liidu kartust, et kui nad alustaksid uuesti lepitusmenetlust, kaotaksid nad streigiõiguse. "Mingisugust streigi katkestust me ei nõua, küll ma olen aga väitnud seda, et hea oleks, et kui lepitaja juures oleku ajal aktsioonid ei suureneks. Mina käsitlen protsessi sellisena, et kollektiivleping on vabatahtlik tahe osapoolte vahel. See, millega ma tegelen, on vahendus," selgitas Pärn.

Arstide liit on varem selgitanud, et seadus ei näe ette võimalust, et ühes ja samas töötülis viiakse  lepitusmenetlus läbi kaks korda. Kollektiivse töötüli lahendamise seaduse järgi tekib streigiõigus, kui lepitusprotseduurid on läbitud. Kui lepitusmenetlus on pooleli, siis streigiõigust ei ole.

Eesti arstide liidu, Eesti tervishoiutöötajate kutseliidu ja Eesti haiglate liidu vahelises kollektiivses töötülis toimus lepitusmenetlus riikliku lepitaja kohusetäitja Henn Pärna juures eelmisel talvel. Riikliku lepitaja kohusetäitja pooltele leppimisettepanekut ei teinud, koostati eriarvamuste protokoll ja menetlus lõpetati 26.01.2012.a.