Riiklik lepitaja ei usu, et õpetajatel õnnestub saavutada 20-protsendiline palgatõus
Pärn viitas teiste sektorite töötajatele, kes samuti loodavad palgatõusule.
“Minu juures on arstid ja õed, kes nõuavad kolme aasta peale 88 protsenti palgatõusu, samuti raudteelased,“ rääkis ta Delfile. „Alles olid vanglatöötajad, kes peavad seaduse vastu eksinud inimese ellu tagasi tooma, aga neil on miinimumpalgad.“
Reservid on struktuurimuutustes
„Reservid on struktuurimuutustes,“ tõdes Pärn. „See tähendab, et õpetajaid on vaja vähem, aga mida teha nende ülejäänud õpetajatega?“ Ta rääkis, et palju raha kulub sotsiaaltoetusteks ja kütmata majade hoolduseks.
Küll tasuks Pärna sõnul läbi mõelda õpetajate koormuse küsimused, sest õppekavad on tema sõnul liiga mahukaks aetud. Ta kahtles, kas seda kõik on inimesele õnnelikuks saamiseks ja karjääri tegemiseks ikka vaja.
Pärn pidas heaks, et valitsus ei ole läinud kaasa populismiga ja hoiab vähemalt riigieelarve tasakaalus. Kui valitsus läheks populismiga kaasa, siis oleks sellel kogu rahvale väga halvad tagajärjed.
Pärn leidis, et õpetajad räägivad oma probleemidest väga tasakaalukalt ja mõistlikult. „Eks need probleemid on väga kaua kestnud,“ möönis ta. „Haridussüsteem on suur ja konservatiivne, maailm muutub kiiremini kui me suudame kaasa minna ja sealt tulevad vastuolud.“
Pärn loetles, et kõik, millest räägitakse - palk, töökoormus, koolivõrk - on ühtne, millele lisandub ka riigi- ja ühiskonna arusaam haridusest. „Ma ei tea, millega see asi võib lõppeda, aga vähemalt tähelepanu on pööratud, et hakata sügavuti asjaga tegelema,“ ütles Pärn.
Demokraatia on kriisis
Pärn nimetas praegust olukorda ühiskonnas demokraatia kriisiks. „Kiusatus lubada rohkem kui majandus võimaldab, on demokraatiasse ja valimissüsteemi sisse pikitud,“ rääkis ta. „Igaüks püüab pääseda kusagile haljamale oksale, aru andmata, et see aeg, kus valitsustel oli võimalus raha juurde trükkida ja saavutada näilist edu, on lõplikult läbi.“
Pärna sõnul püsib ühiskonnas kõik usaldusel. „Usaldus pankade vastu on ammu kadunud, nüüd juba ka riikide vastu,“ kõneles ta. „Usaldusega on mindud liiale ja meil tuleb teha ilmselt tugev samm tagasi.“
Ta viitas mõtteavaldustele, et ühiskond jõuab tagasi keskaegse valitsuse struktuuri juurde. „Me peame kogu oma ühiskonna korralduse ja hoiaku ümber mõtestama, mitte looma illusioone,“ kõneles Pärm. „Mõelda tuleb siseturu arengule ja oma toimetulekule.“
Pärna sõnul tuleks riigis saavutada arusaam, et head ajad on läbi, appi tuleks võtta talupojamõistus, kuidas olemasolevate ressurssidega toime tulla. „Ei maksa mõelda suuri vedureid, tuleb mõelda, kuidas päästa ennast,“ lausus ta.
