Riik võtab omavalitsustelt 2,5 miljardit krooni
Eriti jõhker on tema sõnul omavalitsustele nendele riigi poolt üle antud ülesannete täitmiseks ette nähtud üksikisiku tulumaksuosa protsendi vähendamine. „Isegi Soome riik ei teinud midagi sellist oma lama ehk majanduskriisi ajal,” lausus Võigemast. „See on valitsuse poolt nii äärmuslik samm, et seda on lausa raske uskuda. Sisuliselt tõstetakse nii osa linnade valdade rahast riigieelarve tasakaalu nimel riigi tasku. Samas peavad linnad vallad teenuseid oma elanikele edasi osutama.”
Ka Paide linnapea Kersti Sarapuu sõnul on valitsus pannud vallad ja linnad väga raskesse olukorda. „Peame rakendama päris karme meetmeid,” lausus ta. ”Kõike tuleb kärpida ja mitmeid teenuseid vähendada. Valdkonniti kannatab näiteks lasteaedade ja koolide ülalpidamine, huvikoolid, spordiklubid, teede tänavate hooldus jne.”
Rae vallavanema Raivo Uukkivi sõnul paneb valitsus linnad ja vallad oma kärpeotsustega sisuliselt „tanki.” „70 protsenti elanikele osutatavatest teenustest osutatakse ju n.ö kohapeal linnade valdade poolt,” lausus ta. „Nüüd saavad just need teenused suurima löögi. Kõige suurem sigadus on ka see, et omavalitsustel keelati ka laenuvõtmine.”
Jüri Võigemast loetleb detailselt ütles valitsuse kärped: nii on valitsus kaotanud ära riigipoolse toetuse lasteaedadele kokku 224 miljonit krooni, teede hoolde vahendite kärbe on 455 miljonit krooni, haridustoetuse kärbe 215 miljonit krooni, omavalitsuste tasandusfondi kärbe 300 miljonit krooni ning omavalitsuste tulumaksuosa ehk tulubaasi kärbe 300 miljonit krooni, kultuurivaldkonna jm. kärped 300 miljoni krooni. Lisaks kannatavad omavalitsused majanduslangusest tulenevate tulude vähenemise tõttu, sest üksiksiku tulumaksu laekumine nende eelarvesse väheneb umbes 730 miljonit krooni võrra jne.
Samas Euroopa riikide valitsused täna pigem suurendavad tööhõive tagamiseks linnadele ja valdadele tegutsemiseks ette nähtud raha. Rootsis arutatakse rahandusministeeriumi koostatud abipaketti omavalitsustele töökohtade säilitamiseks linnades ja valdades.
Taanis on valitsus suurendanud omavalitsuste reservide kasutamise piire, mis oleks Eestis võrreldav laenamise võimaluse suurendamisega.
Norras on omavalitsusliit pöördunud parlamendi poole palvega tõsta omavalitsustele minevaid makse ning vastavalt vähendada riigile minevaid makse, et kindlustada omavalitsuste sissetulekuid tänavu aastal. Valitsus ongi lubanud garanteerida 2009. aastal omavalitsussektori tulubaasi säilimise. Valitsuse majanduse stimuleerimise paketis oli ka kaks miljardit Norra krooni omavalitsussektorile, kompenseerimaks eeldatavat tulumaksulaekumise langust.
Saksamaa majanduse stimuleerimise programmis plaanitakse omavalitsustele hariduse ja infrastruktuuri arendusse suunata täiendavalt 10 miljardit eurot.
Austria omavalitsuste ühendus nõuab oma riigi valitsuselt omavalitsustele vajalike laenude võimaldamist. Samuti nõutakse, et riik ja liidumaad võtaks enda kanda osa laenude intressikulu. Laenumahu piiramise asemel räägitakse selle suurendamisest.
Hispaania valitsus loonud mullu novembris riikliku kohalike investeeringute fondi, mille eesmärgiks on otseselt töökohtade loomine 278 tuhandele inimesele.
Soomes on praegu arutusel pakett omavalitsusele mineva ettevõttetulumaksuosa suurendamisest ja täiendavast toetusest ühistranspordile. Soome omavalitsused nõuavad oma riigilt juba 2009. aastal ülekantava raha hulga suurendamist. Samuti soovitakse senist suuremat osa automaksust ja kütuseaktsiisist ning endale tahetakse kogu prügimaksu. Soovitakse tõsta kinnisvaramaksu lage, samuti ka omavalitsustele õigust saada osa üksikisiku tulumaksust ning suuremat osa ettevõtete tulumaksust. Riigipoolsetest omavalitsuste arvel tehtavatest kärbetest pole juttugi.
