Riik vassib ametnike arvu tegelikust väiksemaks
Nii teatas riigikantselei selgi nädalal Eesti Päevalehe kahtleva päringu peale: “Kokku töötas avalikus teenistuses 29 780 ametnikku, mis Eesti elanike arvuga kõrvutades näitab, et Eesti avalikus teenistuses teenib igapäevaselt tuhandet Eesti elanikku 22 ametnikku. Eesti on selle suhtarvu poolest võrreldav Iirimaa, Läti ja Sloveeniaga. Austrias, Belgias, Hollandis ja Saksamaal on tuhande elaniku kohta ametnikke 40–60, Soomes 100, Taanis 130 ja Rootsis 140.”
Kõlab ilusti, kui riigikantselei poleks võrrelnud võrreldamatuid! Veelgi enam: kui Eesti riik oleks esitanud teistega võrreldavad andmed ja poleks tahtnud olla Rumeenia või Bulgaaria moodi. Muide, viimati nimetatute andmeid pole võrdlusena usaldanud isegi Eesti riigikantselei: Rumeenia utoopilised andmed annavad tuhande elaniku kohta vaid viis ametnikku.
Vastupidi meie riigikantseleile pole Euroopa Liidu uuringu koostajad tihanud riike nii erinevate andmete alusel pingeritta seada.
Eriti ilmekas hämav näide on riigikantselei võrdlus naabrite soomlastega. Nimelt on riigikantselei väitel Soomes ligi viis korda rohkem ametnikke kui Eestis. Et nii ilusat tulemust saada, on riigikantselei võtnud aluseks kõigi avalike teenistujate arvu 555 000 (sealhulgas ilmselgelt ka õpetajad-arstid), kuigi uuringus on lisatud, et vaid 124 000 inimest on neist riigi- ja omavalitsustööl. Seda arvu võiks sisult kõrvutada Eesti esitatuga. Ehk siis Soome puhul saaks rääkida 23 ametnikust tuhande elaniku kohta. Sama palju, kui väideti olevat Eestis! Sama näidete loetelu võib pikalt jätkata.
Kui Eesti Päevaleht esitas riigikantseleile kahtlusi nende arvutuste ja andmete kohta, väitis Sten Hansson kommunikatsioonibüroost mitu korda, et nende kasutatud rahvusvaheline uurimus on parim kättesaadavatest.
Eesti Päevaleht leidis siiski ühe teise, võrreldavamatest ja isegi värskematest andmetest kokku pandud uurimuse. Nimelt on 2008. aasta alul majanduskoostöö- ja arenguorganisatsioon (OECD) avaldanud värske statistika avalikus sektoris hõivatuse kohta.
Selles uuringus on esitatud tabel, kus võrreldakse praeguste liikmesriikide “valitsuste” ning “avalikus omandis olevate korporatsioonide” poolt hõivatute suhet kogu riigi tööhõivesse. Valitsuse all peetakse silmas kogu valitsust riigi tasandil kuni kohalike omavalitsuste viimase kui ühe asutuseni. Avalikus omandis olevate korporatsioonide all peetakse seal silmas kõiki riigi või kohalike omavalitsuste mõju all olevaid ühinguid, sihtasutusi või avalik-õiguslikke organisatsioone, aga ka rohkem kui poole ulatuses riigile ja omavalitsustele kuuluvaid ettevõtteid.
Eesti andmeid selles rikaste riikide tabelis kõrvutades ilmneb, et kuulume riigipalgaliste reas tõesti suurema avaliku sektori töötajate arvuga riikide sekka, seda Norra ja Rootsi järel.
2005. aastal, mille põhjal OECD uuring on tehtud, oli Eestis avalikus sektoris hõivatuid 149 000 ehk 24,5 protsenti kõigist tööga hõivatutest. 2008. aasta andmetel on see arv kasvanud 158 000 riigipalgaliseni.
