Riik valmistub rihma koomale tõmbama: kõik ministeeriumid koostavad kokkuhoiukavasid

 (176)
Kõikidel ministeeriumitel palutakse uurida, kust saaks eelarvet kokku tõmmata.
Kõikidel ministeeriumitel palutakse uurida, kust saaks eelarvet kokku tõmmata. Foto: Karin Kaljuläte

Politsei- ja piirivalveamet pole ainus, kellelt on palutud eelarvest leida kolme protsendi osas kulusid, mida annaks vajadusel kokku tõmmata. Kevadel teatas valitsus, sõltuvalt sügisesest majandusprognoosist peavad ministeeriumid olema valmis kokkuhoiukohtade otsimiseks. Eile edastas Ärileht, et rahandusministeeriumi esialgsete andmete kohaselt on valitsussektori eelarve tänavu juuniks umbes poolesaja miljoni euroga miinuses.

Siseministeeriumi kommunikatsiooninõunik Karel Hanni ütles, et ministeerium pole PPAle andnud ülesannet kolme protsendi osas kulusid kokku tõmmata. “Siseministeerium ja kõik haldusala ametid vaatavad üle, millised võimalused kokkuhoiuks on,” ütles Hanni. Kuigi reaalselt pole ühelgi ametil palutud kulusid vähendama hakata, on ministeeriumid uurinud, kust saaks kulusid vähendada. “Kokkuhoiu vajadus selgub sügisel riigieelarvearutelude käigus,” täpsustas Hanni.

Hanni kinnitas, et siseministeerium pole ainsana haldusalasse kuuluvate ametite kokkuhoiuülevaateid küsinud, sama teevad kõik ministeeriumid. “Eesmärk on leida kokkuhoiukohad eelkõige tulevaste investeeringute ja muude tulevikku planeeritud tegevuste või teenuste arvelt,” selgitas Hanni. Olenevalt asutusest võivad analüüsid puudutada teatud osas ka ametikohtade ümberkorraldamist, kuid seda pigem vähesel määral ja ametikohtade arvu vähendamine ei ole ministeeriumite eesmärk.

Seotud lood:

Helme üksust eelarves veel pole

Samal ajal, kui otsitakse kohti kokkuhoiuks, tahab siseministeerium eesotsas ministri Mart Helmega luua sisekaitse reservi 20 miljoni eest. Raha läheks varustuse soetamisele ning väljaõppele. Hanni kinnitas, et kokkuhoiukavade küsimine pole seotud sisekaitse reserviga (SIRE). Siseministeerium pole SIRE jaoks raha hakanud otsima ning reservi pole ühtegi eelarvesse praegu lisatud. Kui sügisine majandusprognoos kinnitab, et valitsuse rahakott on õhuke ja ametitel palutakse vööd pingutada, tuleks SIRE loomiseks otsida siseministeeriumil veel kuskilt 20 miljonit eurot.

Rahandusministeerium teatas kevadel, et tuleva aasta riigieelarve kulutuste maht on tänavusest eelarvest ligi 300 miljoni euro võrra suurem. Tegevuskulude ja -toetuste kokkuhoiuks näeb riigi eelarvestrateegia tuleval aastal ette 84 miljonit eurot, 2021. aastal 112 miljonit eurot, 2022. aastal 45 miljonit eurot ja 2023. aastal 45 miljonit eurot. Kokkuhoiu täpne jaotus ministeeriumide valitsemisalade vahel selgub praeguse plaani järgi sügisel riigieelarvearutelude käigus.

Siseministeerium peab sarnaselt leidma kolm protsenti eelarvest, kust saaks vajadusel kulusid kokku tõmmata. Rahas tähendab see tuleval aastal 660 000 eurot ja aastatekst 2020-2023 umbes 2,6 miljonit eurot. “Siseministeerium on seisukohal, et nii ministeeriumides kui ka asutustes peab inimeste hoidmine olema prioriteet ning kokkuhoiukohti tuleks otsida mujalt,” selgitas Hanni.

Ministeerium tahab leida kokkuhoiukohad eelkõige tulevaste investeeringute ja muude tulevikku planeeritud tegevuste või teenuste arvelt. “Võimaliku kokkuhoiu plaan on koostamisel. Siseministeeriumi osakonnajuhatajad on eelarve võimalikest kärbetest oma töötajatega rääkinud.”