Riik vaatab oma varudele otsa. Koroonaviirusega võitlemiseks tehakse koos teiste riikidega ühishange

Kui koroonaviirusesse nakatunute hulk kasvab väga suureks, tuleb kergemate sümptomitega inimesi kodus ravida, sõnas sotsiaalminister Tanel Kiik.

Täna pärastlõunal perearstidega kohtunud sotsiaalminister Tanel Kiik sõnas, et kuigi perearstid on koroonaviiruse ohu ja sellest teavitamisega hästi hakkama saanud, on õhus veel küllalt muresid, millega peab tegelema.

“Meil on teada, et on olukordi, kus tervishoiuteenuste osutajate varude jääk ei ole väga suur, kuid see probleem pole üldine, vaid sõltub konkreetsest perearsti praksisest. Tulenevalt gripihooajast ja koroonaviiruse leviku ohust, on nõudlus on olnud suurem,” rääkis Kiik ning kinnitas, et riigiasutused on teinud omavahel ülevaate, kui palju tarvilikke vahendeid praegu olemas on.

Tänaseks on 19 Euroopa Liidu riiki teinud suurenenud nõudluse tõttu ühishanke, et varusid täiendada. Ühine hange on väikeriikide vaatest hea, sest nii ei krahma suuremad riigid lõviosa kaitsevarustust endale ning protsess on solidaarsem.

“Ka kaitseminister on avaldanud valmisolekut, et kaitseväe reservidest on võimalik saada lisatuge kaitsemaskide jaoks. Pärast seda tuleb muidugi reservid taastada,” sõnas Kiik. Samuti arutati eilsel koroonaviiruse töörühma koosolekul, et kuidas jagada ministeeriumite ja ametkondade vahelisi ressursse omavahel paremini, et vajadusel viirusepuhanguga paremini toime tulla.

“Arusaadavalt on perearstide vaates kõige olulisem just adekvaatse info pidev saamine nii terviseametilt kui sotsiaalministeeriumilt ja haigekassalt: kas on uuenenud ohuhinnangud või tegevusjuhised. Tunnustan perearste, kes on andnud palju head nõu, kuidas toimida nii oma patsientidega kui ka helistajatega nõuandeliinile. Uurisin ka perearstide töökoormust, see on seni mõistlik ja ülekoormust pole, kuid tuleb olla valmis, et olukord võib kiiresti muutuda ja siis on vaja perearstidel olla valmis suuremaks koormuseks.”

Kiik tõi positiivse näitena esile Karmen Jolleri koostatud perearstide kümme käsku, mis sotsiaalmeedias palju tähelepanu sai. “See on väga hea viis, kuidas sotsiaalmeediat kasutada, et lihtsalt arusaadavad soovitused inimesteni viia. On positiivne, kui tervisetöötajad oma nimel ka ise aktiivsemalt sõna võtavad ja infot jagavad, kuna praegu paratamatult levib palju pooltõdesid ja libauudiseid,” ütles Kiik.

Varustuse ostmine ja palgad vajavad valitsuselt raha

Sotsiaalministri sõnul on riik koroonaviiruse levikuks valmis. Praegu on üle Eesti ligikaudu 90 isolatsioonikohta, kuhu nakatunud inimesed viia saab. Seda numbrit saab tõsta palatite arvu ajutiselt suurendades, kuid suurema puhangu puhul tuleb ilmselt rakendada ka kergemate haiguse põdejate kodusele ravile jätmist.

“Hetkel me ei pea tõenäoliseks, et koroonaviirusesse nakatunute arv niivõrd kiiresti ja kõrgele kasvaks, aga kui see peaks juhtuma, siis tuleb leida alternatiivseid lahendusi. Näiteks kergemate sümptomite puhul ravida inimest tema kodus ja panna ta kodusesse karantiinis. Haiglaravile võetaks sellisel juhul tõsisemate sümptomitega inimesed. Hetkeseisuga lähtume sellest, et koroonaviiruse patisendid tuuakse haiglasse, aga kui teoreetiliselt peaks tekkima väga suur nakatunute hulk, siis tuleb mudel ümber teha nii, et raskemad haiglasse ja kergemad kodus. Maailma terviseorganisatsiooni andmetel ei vajagi 80% haigusesse nakatunutest haiglaravi,” sõnas Kiik.

Kui praegu on Eestis neli haiglat, kuhu koroonaviiruse diagnoosiga inimesi suunatakse, siis patsientide arvu järsu kasvamise puhul laiendatakse haiglate hulka, kes viirusega nakatunuid vastu võtavad.

Kuna riik on juba soetanud termokaameraid, mis peaksid sadamas ja lennujaamas kergemini leidma haigussümptomitega inimesi, ostnud isikukaitsevahendeid ning inimesed on teinud palju lisatööd, teeb Kiik valitsusele ettepaneku eraldada terviseametile täiendavat raha.

“Kui teha täiendavaid töid lennujaamas, sadamas ja tervishoiuasutustes, siis see vajab täiendavat personali. Tervishoiusüsteem Eestis on üldiselt alarahastatud, inimesed töötavad niigi enam kui täiskoormusega. Nendeks lisaülesanneteks on vaja ka täiendavad personali. Seega pean õigeks, et vabariigi valitsus kannaks need kulud tervikuna. Eilses töörühmas oli kokkulepe, et kõik ministeeriumid kaardistavad ära lisakulud, mis võivad tekkida koroonaviiruse levikuga. Praegu on siseturvalisuse ja meditsiini valdkonnad kandnud põhirolli, aga ohuolukorra muutudes võib see laieneda.”

Ühtlasi soovitab Kiik võtta tekkinud olukorda tõsiselt, aga rahulikult. Neil, kes pole ise või kelle lähedased pole viibinud riskipiirkondades, pole põhjust ülemäära nakatumise pärast muretseda.

“Aga arvestades viiruskandjate üldist levikut, siis tasub järgida hügieenimeetmeid. Kõige lihtsamad meetmed on tihtipeale kõige toimivamad. Ja riskipiirkondades käinutel soovitan teha oma elu kaheks nädalaks ümber, et minimaliseerida oht kõrvalistele inimestele ning saada tööandjaga kaugtöö osas kokkuleppele. Ja nii nagu ütles vämisministeerium, siis on hetkel vaja üle vaadata oma reisiplaanid ja välitda reisimist riskipiirkondadesse. Kõrgendatud tähelepanu oma tervise hoidmisele on igati põhjendatud,” ütles Kiik lõpetuseks.