Kuigi aborti kaaluv naine peaks seaduse järgi samaa lisaks protseduuri ohtudest teavitamisele ka nõustamist, jääb see sageli vaid meditsiinilisele pinnale, ütles Eesti Päevalehele Eesti kirikute nõukogu eluväärtuste ümarlaua projektijuht Kaia Kapsta.

Günekoloogide töökoormuse juures pole aga sageli nõustamiseks selleks aega ja on küsitav, kas nad peaksidki patsientide psüühikaga tegelema, lisas Kapsta.

Kapsta sõnul võiks olla nii psühholoogiline kui ka sotsiaalne nõustamine, samuti protseduuri bioloogilist olemust selgitav nõustamine, sest kriisiseisundis naisel on raske iseseisvalt abordieelsesse akti süveneda. Pigem soovib ta, et asi kiiremini mööda saaks. Kahetsustunne tekib hiljem.

Et naiste raske otsus oleks kaalutletum, tahab rahvastikuministri büroo algatada täiendava nõustamise, mis tagaks teadliku otsuse.

“Uudisest teadasaanuna on selge, et harva on elus just see õige aeg, alati on kool pooleli või on korter väike, just saadud hea töökoht või mees kahtleb,” sõnas rahvastikuministri nõunik Kristina Täht. “Raseduse katkestamise ärahoidmine on eetilises mõttes oluline. Ei tohiks eelistada enda kerget elu laste saamisele.”

Aborte põhjustavad Kapsta sõnul sageli kriisiolukorrad, kus naine ei oska leida muud lahendust. Tihti on probleemiks majanduslik seis. Mõnikord sunnib mees valima lapse ja enda vahel. Nooremaid sunnivad aborti tegema vanemad. Kohati ütleb ka ühiskondlik surve, et naine pole lapse saamiseks piisavalt hea.

Kapsta rõhutas, et professionaalne nõustaja ei tohi sundida naist sünnitama ega aborti tegema. Pigem on eesmärk see, et naine saaks läbitunnetatud otsuse tegemiseks oma olukorda kõrvalpilguga vaadelda. Et naine saaks eluga edasi liikuda, on plaanis ka abordijärgne nõustamine.

Eestis sündis mullu 13 992 last. Samas otsustas 12 625 naist oma raseduse katkestada. Viimase paarikümne aasta jooksul on abortide arv Eestis tänu rasestumisvastaste vahendite valiku ja kättesaadavuse paranemisele üle kahe korra vähenenud.