Riik plaanib teavitada vanemaid, kui nad soovivad lapsele nime, mida keegi juba kannab
Rahvastikuminister Riina Solman saatis kooskõlastusringile uue nimeseaduse eelnõu, mille eesmärk on nimetraditsiooni hoidmine ning isikunimede ühtlustatud ja õiguspärane kasutamine Eestis.
Seadus sisaldab nõuet, et sündi registreeriv perekonnaseisuametnik teavitab sünni registreerimisel vanemat, kui lapse nimeks soovitakse isikunime, mida rahvastikuregistri andmetel kannab vähemalt üks elus isik.
"See ei tähenda muidugi, et vanemad ei võiks sellist nime panna, aga see annab neile teadmise ja võimaluse kaaluda, kas nad soovivad lapsele panna juba esinevat nimekomplekti," selgitas Solman.
Uue seaduse järgi piiratakse oluliselt ka süüdimõistetute võimalust nime muuta. "Raskes kuriteos süüdimõistetud ja kehtiva karistusega isik ei saa enam võimalust uue nimega oma identiteeti varjata," kinnitas Solman. "Samuti rakendatakse suuremad piirangud teise elava isiku perekonnanime võtmisel juhul, kui tegemist pole abikaasa või esivanema nimega," lisas ta.
Rahvastikuminister Riina Solmani sõnul tingis uue nimeseaduse vajalikkuse eelkõige senise vananemine. "2005. aastal jõustunud nimeseadus ei arvesta ühiskonnas toimunud muudatusi," märkis ta. Näiteks ei arvesta see välisriigi kodanikest Eesti elanike nimede erisusi.
