Meremäe vald, mille territooriumil kääbastik asub, jõudis maaomanikuga kokkuleppele jagada maatükk kaheks, ütles vallavanem Aivar Nurk BNS-ile. Riik ostab omanikult 2,2 hektari suuruse maatüki, kus paikneb 30 kääbast, ning annab selle seejärel üle vallale.

Kultuuriminister Urmas Paet ütles BNS-ile, et läbirääkimised kääbastealuse maatüki ostmiseks on jõudnud lõppjärku ning leping sõlmitakse juuni jooksul.

Maa hinna suhtes käivad veel läbirääkimised, kuid Paeti sõnul on suurusjärk — umbes 200 000 krooni — põhimõtteliselt paigas.

Raha maa ostuks tuleb kultuuriministeeriumi eelarvest Setumaa kultuuriprogrammist.

30 kääpa lähikonnas paikneb veel kaks kääbasterühma, kus kokku on kuus kääbast. Vallavalitsuse hinnangul olnuks nende kääbaste aluse maa ostmine ebaotstarbeks. “Sellisel juhul tulnuks osta üle viie hektari maad,” ütles Nurk.

Nurga sõnul on vallavalitsus sõlminud maaomanikuga kokkuleppe, et viimane majandab metsa kääpaid kahjustamata. “Maaomanik on algusest peale käitunud väga mõistvalt, meil pole mingit põhjust arvata, et ta kokkulepitud tingimusi järsku rikkuma hakkaks,” ütles ta.

Vallavanem ütles, et vald kavatseb pärast maatüki ostmist kutsuda kokku asjatundjatest, muinsuskaitsjatest ja huvigruppide esindajatest ümarlaua, mis paneb kokku kõiki osalisi rahuldava plaani, kuidas maatükki edaspidi majandada.

Tänavu veebruaris ostis metsafirma OÜ Tava Mets Võrumaal Obinitsa kalmistu lähedal eraisikult üle 50 hektari metsamaad, selle sisse jäi ka 4,6-hektarine maatükk, kus asub 36 muinsuskaitsealust, peamiselt 9.-10. sajandist pärinevat hauakääbast.

Kuigi muinsuskaitseamet andis loa metsa raiuda juhul, kui firma tagab mälestiste säilimise, ja tegi soovituse, et metsatehnikaga ei sõidetaks kääbastele lähemale kui meeter ja puid võiks lõigata vaid talvel, kartsid muinsuskaitsjad ja kohalikud elanikud, et metsatehnikaga võidakse kääpaid kahjustada.

Tartu ülikooli arheoloogia professori Valter Langi sõnul esineb seda tüüpi haudu vaid Kagu-Eestis ning vähesel määral ka Peipsi ääres. Tema sõnul on sarnaseid kääbastikke Eestis 20-30, Obinitsa kuulub pigem suuremate sekka.

Langi sõnul on kääbastesse oletatavasti maetud idapoolsed läänemeresoomlased, kuid Vene arheoloogid peavad neid kriivitšite haudadeks.