Riik on pronksiööl vahistatutele tasunud kaks korda rohkem, kui vandaalidelt kahjutasudena tagasi saanud
Eesti riik on tasunud Euroopa inimõiguste kohtuotsuse alusel seitsmele Eesti elanikule pronksiöö sündmuste ajal väärkohtlemise ja ebaseadusliku kinnipidamise eest kokku 47 000 eurot. Pronksiöö käigus süüdi mõistetud vandaalid on riigile tagasi tasunud vaid 24 438 eurot.
Nimelt tegi Euroopa inimõiguste kohus tänavu märtsis otsuse seitsme Eesti elaniku kaebuse kohta, milles süüdistati Eesti riiki väärkohtlemises ja ebaseaduslikus kinnipidamises pronksiöö sündmuste ajal 2007. aastal.
Kohus määras esimesele, neljandale ja seitsmendale hagejale hüvitisena maksmiseks 11 000 eurot (mitterahalise kahju eest) ning viiendale hagejale 14 000 eurot (mitterahalise kahju eest). Neljale hagejale ühiselt määras kohus hüvitiseks maksmiseks 3000 eurot (kohtukulude katteks).
Rahandusministeeriumi pressiesindaja Mailin Aasmäe kinnitas Delfile, et riik tasus pronksiöölastele tänavu 20. septembril kokku 47 000 eurot.
2007. aasta aprillirahutuste tõttu esitas aga riik toona 66 inimesele kahjunõuded kogusummas 2 109 802 krooni ehk ümardatult 134 841 eurot. Praegu, üle kuue aasta hiljem, on süüdi mõistetud vandaalid riigile tasunud sellest vaid 24 438 eurot.
Aasmäe selgitas juba aprillis Delfile, et peale pronksiööd suudeti tõendada ning kahjutasu sisse nõuda 66 inimeselt, kellelt nõutavad summad aga varieerusid seinast seina. Seega sai riik paljudega kokkuleppele ning väiksemaid summasid tasuma pidanud vandaalid maksid oma võlad kohe ära.
"Õhku jäi aga umbes tosin inimest, kellega enam kontakti ei saanud ning kelle nõuded läksid edasi kohtutäituritele menetlemiseks," ütles Aasmäe Delfile. Seega moodustavadki nende nõuded lõviosa saamata jäänud rahast. Ministeeriumi esindaja kinnitas, et tänavu 17. detsembri seisuga oli laekumiste arv endiselt sama ehk riik on vandaalidelt saanud tagasi 24 438,22 eurot.
Mullu 26. aprillil möödus kuus aastat sellest, kui Tallinnas Tõnismäel pronkssõduri monumendi juures aset leidnud meeleavaldus muutus mitmepäevaseks rahutuseks. Nimelt hakati 26. aprillil Tõnismäel pronkssõduri juures tegema ettevalmistusi säilmete arheoloogiliste väljakaevamiseks ja identifitseerimiseks, mis pidi algama 27. aprillil kell 10.
26. aprilli õhtul ja ööl vastu 27. aprilli vandaalitses ja rüüstas aga ligi 1500 inimest Tallinna kesklinnas organiseeritult kauplusi, kioskeid, toitlustus- ja meelelahutuskohti, et protestida pronkssõduri juures olevate säilmete teisaldamise vastu koos monumendiga sõjaväekalmistule.
Hiljem pronksiöö korraldajate üle peetud kohtuprotsessil selgus, et aktsiooni oli hakatud ette valmistama vähemalt aasta varem ning toetust saadi Vene riigiduuma mõnedelt liikmetelt, kavas oli jõulise aktsiooni läbiviimine ja selle näitamine rahvusvahelistes teleuudistes.
Selle aasta märtsi lõpul tegi aga Euroopa inimõiguste kohus otsuse seitsme Eesti elaniku kaebuse kohta, milles süüdistati Eesti riiki väärkohtlemises ja ebaseaduslikus kinnipidamises pronksiöö sündmuste ajal 2007. aastal. Otsuse kohaselt pidi Eesti riik kaebajatele muuhulgas ka hüvitist maksma.
Loe ka inimõiguste kohtusse kaebajate lugusid siit!
