"Riik käitub selles asjas tavapäraselt, kui kohtuvälist kokkulepet ei tule, siis esitatakse nõue," ütles neljapäeval BNS-ile rahandusministeeriumi juriidilise osakonna juhataja Alar Urm.
Mõlema poole huvides ei ole Urmi väitel ajakirjanduse ja avalikkuse tähelepanu tõmbamine sellele vaidlusele. "Estonia märkimine on enamikule huvitav, paljudele valus," nentis ta.
Estline'i tegevdirektor Andres Laar rääkis jaanuaris, et tegemist on puhtjuriidilise küsimusega ja kompanii ei peaks riigile midagi maksma.
"Estline ei ole Estonia katastroofiga seoses kahju tekitaja, kuna sellekohast kohtulahendit ei ole," lausus Laar. "Seetõttu peab Estline õigeks, et firmale ei esitata rahalisi nõudeid, mida valitsus peab vajalikuks nõuda Estonia laevahukus kahju tekitanud isikutelt."
Valitsuse rahanõue tuleb Estline'i hinnangul esitada nendele institutsioonidele, mis mõistetakse Estonia õnnetuses süüdi.
Laevakompanii tegevdirektori sõnul on oluline märkida, et see juriidiline küsimus ei puuduta kuidagi Estonia õnnetuse üle elanud isikutele ja hukkunute omastele kompensatsioonide välja maksmist.
Estline teatas jaanuaris veel, et on pöördunud valitsuse poole taotlusega mitte esitada neile rahanõudeid, kuna sellel otsusel võib olla väga tugev ja Eestile kahjulik välispoliitiline mõju.
Estline'i seisukoha järgi hakatakse valitsuse rahalist nõuet Estline'i vastu tõenäoliselt käsitlema kui nõuet Estonia õnnetuse süüdlase vastu ning seda kasutavad ära institutsioonid, millele on langenud kahju tekitamise vari, seisab pressiteates.
Estline soovib enda kinnitusel hoiduda toimingutest, mille tagajärjel võivad hakata korduma välismaised propagandaaktsioonid, mis halvustavad Eesti meremehi, laevafirmasid ja riigi pädevust merenduse vallas.
Pärast Estonia laevahukku maksis Estline laeva omanikuna õnnetuse üle elanud isikutele ja hukkunute omastele kompensatsiooni nende kannatuste leevendamiseks.
Urm toonitas, et regressinõude esitamisega Estline'i vastu ei viita riik Estline'i süüle Estonia hukkumises. "Estline'il on kohustus tema valduses olnud suurema ohu allikaga tekitatud kahju hüvitamiseks sõltumata süü esinemisest," rääkis Urm.
Ta selgitas, et nõue põhineb tsiviilkoodeksi sättel, mille alusel suurema ohu allika valdaja peab suurema ohu allikaga tekitatud kahju hüvitama süü esinemisest sõltumata.
