Keskaegne Niguliste kirik on Tallinna üks uhkemaid kirikuid. Selle saksakeelne kogudus lahkus 1939. aastal Adolf Hitleri kutsel Saksamaale, 1944. aastal sai kirik märtsipommitamises otsetabamuse ning sai suuri kahjustusi. Kirik seisis mitu aastat tühjana, kuni see taastati muuseumina.

2001. aastal hakkas EELK Nigulistes muuseumi pidavalt Eesti Kunstimuuseumilt hoonet tagasi nõudma. Kultuuriministeerium üritas kümnekonna aasta eest väita, et Nigulistet pole kunagi EELK-lt õigusvastaselt võõrandatud, aga 2010. aastal jõustus kohtuotsus, mille kohaselt Nõukogude võim võttis siiski õigusvastaselt Niguliste kiriku EELK-lt ära. Kuna aga tegemist on olulise kultuuriobjektiga, siis oli valitsusel võimalus jätta kirik riigile, makstes EELK-le hoone eest kompensatsiooni.

2011. aastal leidis toonane kultuuriminister Rein Lang, et Niguliste võiks EELK-le tagastada. Sellest plaanist siiski asja ei saanud, sest riigil oli soov kasutada hoonet muuseumina ja seetõttu peeti väga keeruliseks selle samaaegset kasutamist kirikuna.

Seega jäi küsimus, kui palju Niguliste eest kompensatsiooni maksta. Luteri kirik nõudis riigilt Niguliste eest 37 miljonit eurot, põhjendades oma soovi ka kirikus olevate kunstiteoste maksumusega.

Kultuuriminister Indrek Saar leidis eelmisel aastal, et Niguliste hoone peaks jääma kirikule tagastamata ja selle eest tuleks maksta kompensatsiooni ligi 9,6 eurot ruutmeetri kohta ehk kokku 400 000 eurot. See oli omakorda EELK-le vastuvõetamatu.

Tänane valitsuse otsus lahendab selle omandivaidluse. Riigi pakutav 6,75 miljonit on 17 korda rohkem kui veel aasta tagasi kultuuriministeerium EELK-le pakkus. EELK pidi oma rahasoovis alla tulema viis korda.