Nii näiteks on välisministeeriumi uue kantsleri Matti Maasikase brutopalk kuus 40 325 krooni, kuid tema eelkäija Priit Kolbre teenis sama töö eest ametlikult ligi 30 000 krooni kuus, kirjutab Postimees.

Samas pole Postimehe andmetel asutus olnud nõus varem samal kohal töötanud ametniku palka tõstma. “Kuigi avalikus sektoris peaks olema see välistatud, toimib subjektiivsus ka siin,” rääkis anonüümsust palunud avaliku sektori töötaja, kes ei pea uutele töötajatele makstavat suuremat palka põhjendatuks.

Kui palju suuremat palka uus töötaja saab, sõltub allika kinnitusel sellest, kuidas uus töötaja end kehtestada ja müüa oskab. “Keskmiselt makstakse aga uuele töötajale vähemalt ühe palgaastme võrra suuremat palka.”

Mida kõrgema ametipostiga on tegu, seda suuremat palka uus ametisse nimetatud ametnik saab. Kõige suuremad palgatõusud on toimunud just tippametnike — nii kantslerite kui ametite juhtide vahetumisel.

Nii määrati selle aasta algul endisele riigi peaprokurörile Jüri Pihlile justiitsministeeriumi kantsleri kohale asudes palgaks 43 000 krooni, ületades märkimisväärselt tema eelkäija Priidu Pärna palka, mis sama töö eest oli 36 000 krooni.