"Kulude kokkuhoiuna lõpetatakse kõigil riigi ja kohalike omavalitsuste töötajatel õppelaenude põhiosa kustutamine alates selle aasta juulist. Riik hoiab 2009. aastal õppelaenude põhiosa kustutamiselt ning sellelt makstavalt erisoodustuselt kokku 31,9 miljonit krooni," selgitas rahandusministeeriumi pressiesindaja Piret Seeman.

Ta lisas, et kuna kõik ministeeriumid arvestavad detailselt õppelaenu oma haldusala piires eraldi, siis ühtset statistikat, kui paljusid riigi ja kohalike omavalitsuste töötajaid õppelaenude põhiosa kustutamise lõpetamine puudutab, neil pakkuda ei ole. Kokkuhoiu arvestus tehti ministeeriumide kuluridade baasilt.

Vandeadvokaat Ilmar-Erik Aavakivi sõnul oleks õppelaenu kustutamise lõpetamine õiguslikult kehtiv nende riigiametnike suhtes, kes nimetatakse ametisse pärast kustutamist sätestava õigusakti jõustumist, sest nende suhtes kehtib õigussuhte sisuna juba uus õiguslik regulatsioon, uued tingimused.

"Riigiametnik, kes õppelaenu kustutamise ootamatu lõpetamisega leppida ei soovi, võib pöörduda halduskohtu poole ja muu hulgas taotleda õppelaenu kustutamise lõpetamist ette nägeva õigusakti põhiseaduse vastaseks tunnistamist. Kohtusse pöörduval riigiametnikul on siiski ka riskid. Nimelt võib kohus leida, et praegusel juhul õigustab õppelaenu kustutamise ootamatut lõpetamist avalik huvi ja õiguspärase ootuse põhimõtte rikkumine on majanduskriisi sügavust arvestades vabandatav," selgitab Aavakivi.