Riik kulutab kaitseväe lennuprogrammile 1,2 miljonit eurot aastas
Selle raha eest on Eesti ostnud endale tulevasteks aastakümneteks 45 lennutundi hiiglaslikes transpordilennukites C-17. Ent kuigi Eesti on juba mitu aastat programmi liige, pole Eesti kaitseväelasi C-17ga kunagi veetud. Kas maksumaksja raha on raisus?
Ei ole, kinnitab kaitseministeerium. “SAC-i programmis osalemine tagab Eestile kiire ja garanteeritud juurdepääsu strateegilisele õhutranspordile, mis on nii NATO kui Euroopa Liidu jaoks üheks peamiseks võimelüngaks. Ehk teisisõnu — tegemist on Eesti riigi reserviga juhuks, kui ootamatult tekib vajadus kiiresti transportida kaitseväelasi ja tehnikat kriisipiirkondadesse või neid sealt evakueerida,” teatas kaitseministeeriumi pressiesindaja Peeter Kuimet.
Suurema osa 2009. ja 2010. aasta lennutundidest müüs Eesti maha Hollandile, kellel oli lennutunde väga vaja ja kes vastutasuks langetas Eestile müüdavate sõjaväesõidukite hinda.
Sel aastal kavatsetakse esimest korda ka Eesti kaitseväelasi nende lennukitega lennutama hakata. Selle aasta lõpus kavatsetakse kaitseväe Afganistani kontingendi väljavahetamisel kasutada just C-17 programmi.
Selle lennutundidest on Kuimeti sõnul aga 15 lennutundi broneeritud Euroopa Liidu tarbeks juhuks, kui Euroopa Liit soovib Liibüas konfliktijärgselt läbi viia humanitaarlende.
C-17 transport on kallis, ent kui palju läheb tegelikult maksma meeste Afganistani viimine ja tagasitoomine, pole Kuimeti sõnul veel teada. Praegu maksab suurema osa kaitseväelaste transpordist Afganistani kinni Suurbritannia ja Eesti maksumaksja peab tasuma vaid tšarterreisi Briti sõjaväebaasi, mis maksab umbes 40 000 eurot ots.
Kaitseväe varustus veetakse Afganistani aga mereteed pidi suurtes konteinerites, sest suuremat sorti varustus, nagu soomukid, ei mahu Briti Tristar tüüpi reisilennukitesse. “Ka see transport pole tasuta, vaid selle eest tasub täies mahus Briti maksumaksja, mis Eesti jaoks on tegelikult rehepaplik käitumine,” täpsustas Kuimet.
Eesti ühinemist SAC programmiga on varem korduvalt avalikult kritiseeritud kui liiga kallist ja Eestile ebavajalikku, näiteks on seda teinud reservkolonelleitnant Leo Kunnas. Kuimet lausus, et kui Eesti peaks oma vägede ja varustuse transpordi Afganistani ise täies ulatuses kinni maksma, läheks see tõenäoliselt kallimaks kui SACi programm.
SACi programmi raames täidab Eesti kaitsevägi ka kaks allohvitseri ametikohta lennukite asukohas Ungaris Papa lennuväebaasis, kelledest üks tegeleb lendude administreerimisega seotud ülesannetega ning teine lennukite tehnilise ettevalmistusega. See kogemus kulub Kuimeti sõnul ära, kui Ämari lennuväli peatselt tööle hakkab.
Praegu on nendest ametikohtadest täidetud üks, teine allohvitseri ametikoht täidetakse alates detsembrist.
Ühe Papasse teenima lähetatud allohvitseri peale kulub aastas koos palga, pikaajalisest välislähetusest seotud lisatasude, eluruumi rendi ja lähetuskuludega umbes 60 000 eurot. Kaitseväelaste välismaale lähetamise kulud tasub iga liikmesriik ise lisaks programmis osalemise kuludele.
C-17 suudab ilma vahemaandumiseta koduriigist operatsioonialale toimetada kuni 173 reisijat ja kuni 18 tonni varustust.
