Kõige kaalukam osa muudatustest puudutab töörännet, mille regulatsiooni muudatuste üldiseks eesmärgiks on muuta välisspetsialistide värbamise kord paindlikumaks, et see vastaks paremini praktikas ilmnenud vajadustega.

Muudatustega soovitakse saavutada olukord, kus sarnaselt elamisloaga Eestis töötamise regulatsioonile, võib välismaalane samaaegselt töötada mitme tööandja juures ning ainult peamine tööandja peab täitma välismaalaste seaduses sätestatud lühiajalise töötamise registreerimise nõudeid. Lisaks soovib riik soovitakse saavutada olukorra, kus välismaalane võib elamisloa kehtivusajal vahetada tööandjat, ilma et ta peaks selleks taotlema uut elamisluba.

Riik soovib muuta ka renditööjõu Eestisse toomise reegleid, et need ei oleks takistuseks renditööjõu Eestisse toomisel, kuid jätkuvalt aitaksid ära hoida väärkasutusi. Renditöö puhul peaks tööandjal deposiidis olema vahendeid 10 protsendi ulatuses välismaalase töötasufondist. Väärkasutuse vältimiseks sätestataks täiendavad lahendused, näiteks elamisloa menetluse raames kontrollitaks renditööandja tausta, sealhulgas reaalset majandustegevust.

Väärkasutuste ja illegaalse migratsiooni vältimiseks sarnaselt töötamiseks antava elamisloaga on eesmärk seada tööandjale, kes välismaalase Eestisse tööle kutsub, kohustused seoses välismaalase Eestisse kutsumisega. See tähendab, et tööandja, kes kutsub välismaalase lühiajaliselt Eestisse, ka vastutab tema eest – vajadusel majutab, tagab ülalpidamise ning juhul, kui riigil tuleb välismaalane sunniga välja saata, katab tööandja ka sellega seotud kulud.

Seadusemuudatuste eesmärgiks on ka tõhusamalt võidelda välismaalaste ebaseadusliku Eestis töötamise ning illegaalse tööjõu kasutamise vastu. Piirangud riigihankes osalemisel kohalduksid sellise rikkumise
korral edaspidi kogu hankeahela ulatuses. Seega välistataks osalemine riigihankel, kui pea- või alltöövõtja on rikkunud välismaalaste Eestis töötamise tingimusi või on tööle võtnud ebaseaduslikult riigis viibiva välismaalase.

Riik soovib lihtsustada ka välistöötajate Eestisse toomisega seonduvat asjaajamist ning kaotada olukorra, kus tööandja peab välismaalase tööle võtmiseks esitama avalduse nii Töötukassale kui ka kutse politsei- ja piirivalveametile. Eesmärk on saavutada olukord, kus töötukassa loa andmine välismaalase tööle võtmiseks oleks tööandjale võimalikult vähe koormav ning haldusorganitele menetluse vaates mõistlikum.

Suurinvestoreid puudutava regulatsiooni muutmisega soovib riik saavutada olukorra, kus lisaks klassikalistele investoritele on hõlmatud ka start-upidesse investeerijad ning soodustatakse "targa kapitali" hõlmamist, lihtsustades tingimusi neile investoritele, kes
investeerivad ettevõtetesse, mis tegutsevad riigile olulistes valdkondades.

Välismaalastest tudengitel soovib riik võimaldada paindlikumalt vahetada õppekava, õppeasutust või praktika vahendajat, vähendades nii välismaalase, kutsuja kui haldusorgani halduskoormust. Eestisse õppima või praktikale saabunud välismaalane saaks edaspidi elamisloa kehtivusaja jooksul vahetada õppekava, õppeasutust või praktikakohta ilma, et selleks peaks taotlema uut elamisluba.