Riik jätab 8000 inimest ravikindlustuseta

Kolmapäeva hilisõhtuni ravikindlustuse seaduse üle vaielnud Riigikogu jättis eelnõusse sätted, mis võtavad tuhandetelt inimestelt õiguse haigekassa kinnimakstud arstiabile.

Ravikindlustusega hõlmatud isikute hulgast võivad enam kui 8000 abikaasa ülalpidamisel olevat meest või naist välja jääda juba 1. juulist.

Rahvaliitlase Mai Treiali sõnul on töötava perekonnaliikme kaudu praegu kindlustatud ligi 16.000 inimest. “Muudetav seadus ei näe vähemalt pooltele neist ette võimalust arstiabi saamiseks, välja arvatud eluohtliku seisundi korral või siis, kui on vaja vältimatut abi,” väitis Treial Eesti Päevalehele.

Eelnõu järgi saaks raviteenuseid edasi kuni kaheksa-aastast last kasvatav või kolme alla 16aastast last kasvatav ema või isa. Haigekassa klientideks jääksid ka need abikaasa ülalpidamisel olevad isikud, kellel on vanaduspensionini kuni viis aastat aega.

Lisaks kodustele naistele tabab kindlustusest ilmajäämine paljusid töötuid või mustalt töötavaid mehi, kelle naised on kindlustatud. Hinnanguliselt elab Eestis 4000–5000 sellist meest.

Ravikindlustust kaotavatele inimestele pakub eelnõu vabatahtliku kindlustamise võimalust. Ravi saamiseks tuleb mittetöötaval täiskasvanul või tema abikaasal maksta 700 krooni kuus ehk 13 protsenti Eesti keskmisest palgast.

Ravikindlustuse uusi põhimõtteid kaitsnud sotsiaalministri Siiri Oviiri kinnitusel on eelnõu viimane variant patsiendikesksem.

“Mõistlik on lühendada põhjendamatult pikki tähtaegu,” ütles Oviir. Kui esialgse ettepaneku järgi oleks haigushüvitise maksmine alanud neljandast päevast, siis praeguse eelnõu järgi tuleb inimestel oma taskust kinni maksta kaks esimest haiguspäeva.

Kuni kümneaastast last põetavale emale tagatakse ka edaspidi 100protsendiline hüvitis. Lapseootel naised saavad senise 126 päeva asemel 140 päeva sünnitushüvitist. Esialgu kõigile noortele emadele pakutud 154 päevale on õigus neil naistel, kes toovad ilmale mitmikud või kelle sünnitus kulgeb tüsistustega.

Uue korra järgi hakkavad inimesed maksma haiglas veedetud voodipäevade eest. Suureneb ka koduvisiidi tasu. Maksimaalselt tohib ühe voodipäeva eest küsida kaks protsenti ja koduvisiidi eest kolm protsenti miinimumpalgast.

Haigekassa loodab kindlustatute arvu vähenemisest ja haigete omaosalusest kokkuhoitava raha suunata arstiabi taseme tõstmisse.

Riigikogu vaidles ka pikalt soodusravimite ja nende piirhindade üle. Oviiri väitel aitavad eelnõusse hääletatud parandusettepanekud hoida kontrolli all ravimite hinda ega luba neid põhjendamatult tõsta. “See seadus oma vastavate õigusnormidega võtab hinnakujunduse kontrolli alla,” kinnitas minister.

Oviirile oponeerinud eelmine sotsiaalminister Eiki Nestor taunis seda, et eelnõu lubab piirhinda kehtestada ainult sama toimeaine järgi.