Riik investeerib järgmisel aastal kinnisvarasse ligi 83 miljonit eurot

 (1)
Rahvusraamatukogu hoonest sai kultuurimälestis
Rahvusraamatukogu hooneFoto: Martin Siplane ja Rahvusraamatukogu arhiiv

Suurobjektidest saavad lähiaastail raha kaunite kunstide kool, rahvusraamatukogu ja rahvusarhiiv ning Eesti Rahvusringhääling.

Valitsus kiitis tänasel kabinetiistungil riigihalduse minister Jaak Aabi ettepanekul heaks järgmiste aastate riiklikud kinnisvarainvesteeringud.

„2020. aastal on riigil plaanis investeerida kinnisvara ehitusse kokku ligikaudu 83 miljonit eurot. Lähiaastate investeeringud suunatakse kolme suurema üksikobjekti ehitamisse, millele lisanduvad investeeringud riigimajadesse maakonnakeskustes ning veel mitmed Riigi Kinnisvara AS-i poolt ehitatavad või rekonstrueeritavad hooned,“ ütles minister Aab.

Arvestades riigi eelarvestrateegiat aastateks 2020-2023 ning hoonete planeerimine ja ehitamise protsessi, kanduvad investeeringud ka järgmistesse aastatesse. Näiteks otsustas valitsus toetada aastatel 2020–2022 kaunite kunstide kooli ehitust kokku 43 miljoni euroga, aastatel 2021–2023 Eesti Rahvusringhäälingu uut hoonet kokku 22 miljoni euroga, samuti on kavas toetada Eesti Rahvusraamatukogu ja Rahvusarhiivi hoone rekonstrueerimist aastatel 2020–2027 kokku 53 miljoni euroga.

Ühe valitsuse prioriteedina investeeritakse Riigi Kinnisvara ASi(RKAS) kaudu aastatel 2020–2024 politsei- ja piirivalveameti ühishoonetesse ning päästeameti komandode hoonetesse üle Eesti täiendavalt 44 miljonit eurot, mille lõplik investeeringukava pannakse paika Siseministeeriumi ja RKAS-i koostöös.

„Kinnisvarasse investeerimisel arvestame, et hooned on energiasäästlikud, optimaalse ruumilahenduse ja halduskuludega,“ lisas minister.

Osa järgmise aasta kinnisvaraotsustest tegi valitsus juba kevadel, näiteks Kääriku spordibaasi toetati täiendavalt 2,6 miljoni euroga, et kompleks lõplikult valmiks. Lisaks toetati näiteks Pärnu politsei- ja piirivalveameti ning päästeameti ühishoone ehitust 25 miljoni euroga. Seda hoonet toetatakse osaliselt hoonete energiatõhususe tõstmise meetmest.

Samas suurusjärgus ehk 60–70 miljonit eurot on riiklike kinnisvarainvesteeringute maht olnud ka viimastel aastatel.

Kokku on riigi omandis vahetult või RKAS-i kaudu ligikaudu 2 miljonit ruutmeetrit kinnisvara.