Riik hakkab vange rõngastama

Järgmise aasta lõpuks vabadusse pääseva 250 vangi käikudel hoiab aasta jooksul silma peal elektrooniline võru. Seda muidugi juhul, kui jõustub justiitsministeeriumi idee vanglate koormuse vähendamiseks.

Eestis on 100 000 elaniku kohta 333 vangi, mida on ligi poole rohkem kui Kesk- ja Ida-Euroopas. Keskmine vangistus kestab viis aastat, samal ajal kui Soomes on see seitse kuud ning Leedus ja Ühendriikides kaks aastat. Lõviosa süüdimõistetutest istub trellide taga vähemalt teist korda. Tingimisi enne tähtaega pääseb vabaks vaid neljandik süüdimõistetutest, kirjutab Postimees.

“Need faktid viivad mõtted paratamatult sellele, et pikad karistused ja isiku [ühiskonnast] võõrandumisega kasvav korduvkuritegevuse risk ei ole lahendus,” tõdes justiitsministeeriumi karistusõiguse ja menetluse talituse juhataja Saale Laos.

Justiitsministeeriumis on valminud eelnõu, mille eesmärk on suurendada enne tähtaega vabastatud kinnipeetavate hulka. Selle üheks olulisemaks võtmeks on kriminaalide elektrooniline valve.

Justiitsminister Rein Lang kinnitas, et tahtliku tapmise eest vangi mõistetud soodsamat elu siiski nautima ei pääse.

Kui parlament idee heaks kiidab, lastakse justiitsministeeriumi plaani järgi juba järgmise aasta hakul vanglamüüride vahelt vabadusse süüdimõistetu, kelle jala või käe ümber on umbes paarisajagrammine elektronvõru. See käekellasuurune seade toob satelliitide kaudu kriminaalhooldaja peopesale iga tema sammu ööpäev läbi.

Briti kogemus näitab, et elektronvalvuri kasu on märkimisväärne. 1999.–2005. aastani valve all hoitud ca 120 00 isikust sooritas uue kuriteo vaid 4000 kurjategijat.

Justiitsministeerium umbkaudsetel hinnangutel säästavad elektronvalvurid Eesti riigi rahakotti aga veelgi enam. Kui ühe kriminaali kinnipidamine aastas läheb Tartu vanglas alates söögist kuni valvuri palgani maksma 187 200 krooni, siis ühe jalavõruvangi peale kulutatakse aastas ligi 35 000 krooni.

Et tuleval aastal juba esimesed kuni 250 kinnipeetavat elektroonilise valve alla panna, on ministeeriumi hinnangul riigieelarvest vaja 11 miljonit krooni. Selle sees on ka 15 uue kriminaalhooldaja palkamine.