Riik hakkab kobraste elu korraldama

Eesti jahindusspetsialistid kogunevad neljapäeval Ida-Virumaale Iisakusse, et pidada nõu kopra asurkonna tuleviku üle.

Keskkonnaministeeriumi metsaosakonna jahinduse peaspetsialisti Kaarel Rohti sõnul osaleb kahepäevasel nõupidamisel ka koprauurija Nikolai Laanetu, kes eelmisel aastal koostas tegevuskava kopra kaitseks ja kasutamiseks. Nõupidamisel arutatakse koos jahispetsialistidega, kuidas tegevuskava ellu viia, teatakse ETAle keskkonnaministeerium.

Tegevuskava eesmärk on säilitada elujõuline koprapopulatsioon, kelle elutegevus parandaks veekogude ja kalda ökosüsteemide seisundit ning samas võimaldaks seda looma kui jahiulukit küttida.

Rohti sõnul tuleb selleks, et kopraid majandama hakata, saada kõigepealt selge ülevaade nende arvukusest. “Jahimeeste arvates on Eestis kopraid umbes 14.000, kuid kui palju neid igas maakonnas täpselt on, tuleb samuti välja selgitada,” lisas ta.

Tegevuskava kohaselt ongi prioriteetseim kopra elupaikade inventeerimine. Olulisimate tegevustena on loetletud ka jahimaakorralduskavade koostamine, kopravarude arvestus ja küttimise selline korraldus, mis hoiaks populatsiooni arvukuse optimaalsena ja kahjustused lubatud piirides.

Praegu kestab kopra jahihooaeg 1. augustist 15. märtsini. Rohti sõnul võiks enamkahjustatud kohtades pikendada jahihooaega 15. aprillini. 2000. aastal kütiti Eestis üle 2000 kopra, 2001. aasta küttimisandmed on laekumas veel sel kuul.

Et Eestis ei seataks kopra küttimisega tema siinset asurkonda ohtu, reguleeritakse tema kasutamist liigikaitse nõuetega.