„Tühjenevad korterelamud ei ole ainult elamumajanduse, vaid laiem regionaalarengu probleem, mis mõjutab piirkonna sotsiaalmajanduslikku olukorda. Elamiskõlbmatus ja pooltühjas kortermajas ei soovi keegi elada ja see on üks põhjus, miks inimesed, eriti noored pered lahkuvad piirkonnast. Siin peab riik appi tulema, et koostöös kohalike omavalitsustega töötada välja pikaajaline lahendus,“ selgitas riigihalduse minister Jaak Aab tühjenevate korterelamute näidisprojekti väljatöötamise vajalikkust.

Näidisprojekt on osa möödunud aastal valitsuses heaks kiidetud Kahaneva elanikkonnaga piirkondade elamumajanduse ümberkorraldamise tegevuskavast, mille eesmärk on toetada kohalikke omavalitsusi piirkonna elu- ja ettevõtluskeskkonna parandamisel. Tühjalt ja/või pooltühjalt seisvad korterelamud, mille korterite järgi ei ole nõudlust, on koormaks nii omanikele, kohalikele omavalitsustele kui ka riigile, kellele on viimastel aastatel loovutatud 226 korterit. Kõige rohkem on neid Ida-Virumaal.

„Näidisprojekti abil saavad kohalikud omavalitsused vajalikud teotusmeetmed ja juhendid, kuidas tulevikus probleemi ennetada ning tühjenevate korterelamutega tegeleda. Samas peab riik ka edaspidi selles protsessis omavalitsusi toetama,“ lisas minister Aab.

Projekti esimeses etapis on plaanis välja valida ning teha koostööettepanek 1-3 omavalitsusele ja sõlmida koostöölepe näidisprojekti elluviimiseks. Teises etapis kaardistatakse probleemsed kortermajad ja analüüsitakse piirkonna ruumilist arengut. Seejärel on plaanis 2–4 tühjeneva korterelamu näitel välja töötada omandiküsimustega seotud lahendused, misjärel saab elanikud ümber asustada korda tehtud korterelamutesse ja tühjana seisvad ning elamiskõlbmatud hooned lammutada. Tulemusena töötatakse välja toimiv tegutsemismudel omavalitsustele, et nad saaksid edaspidi tühjade ja tihti ka ohtlike korterelamutega tegeleda. Projekti tulemused on aluseks täiendavate riiklike toetusmeetmete väljatöötamiseks omavalitsustele ja võimalike seadusmuudatuste ettepanekute koostamiseks. Projekti lõpptähtaeg on planeeritud 2021. aasta lõpp.

Valitsus eraldas 803 225 eurot näidisprojekti rahastamiseks.