Riik eraldas terviseametile koroonatestimiseks 15 miljonit eurot, proovi võtmine süljest praegu tõsisel kaalumisel veel pole
Terviseameti meediasuhtete spetsialist Merilin Vernik selgitas, et raha pole mõeldud vaid koroonaviiruse testide soetamiseks. "Raha kulub proovivõtu korraldamisele, proovivõtule ja võetud proovide analüüsile," rääkis ta.
"Terviseametile eraldatud raha võimaldab jätkata laiaulatuslikku perearsti saatekirjaga testimisele saadetud haigussümptomitega patsientide testimist, teha teste reisilt tulnud inimestele tööle naasmiseks ning viia vajadusel läbi laustestimisi," lisas Vernik.
Mõned riigid on katsetanud ka koroonatesti võtmist inimese süljest, Eesti teeb seni veel ninast võetavaid teste. "Proovivõtu puhul on kõige olulisem, et kasutatav proovivõtumaterjal sisaldaks piisaval hulgal viirust. Praegu Eestis, Euroopas ja valdaval enamusel maailmast kasutusel oleva meetodi kasuks räägib võimalus avastada viiruse olemasolu juba varajases staadiumis, mis aitab vajadusel koheselt karantiini rakendada," selgitas Vernik.
Süljeproov alternatiivina ninaneelule on küll lihtsamini võetav, kuid tuleb paika panna, mis süljekogusest saab viirust kõige edukamalt tuvastada. " Arvestada tuleb ka ajaga kui kiiresti saab süljeproovi koguda massilise proovivõtu tingimustes," rääkis Vernik. Purki sülitamisel on ka oht proovinõud väljastpoolt nakkusohtliku materjaliga saastada – seega tekib täiendav turvarisk viiruse levikuks. "Ka on süljeproovi tundlikkuse kohta vaid üksikuid uuringuid ning rahvusvahelised organisatsioonid seda üheselt ei soovita."
