Rahandusministeeriumi juriidilise osakonna juhataja Alar Urm ütles BNS-ile, et riigi välja makstud hüvitisi suurema ohu allika valdajalt tagasi nõudes ei osuta riik õnnetuse süüdlasele.

"Vastavalt seadusele peab suurema ohu valdaja, käesoleval juhul Estline, hüvitama tekitatud kahju, vaatamata sellele, kas tal on toimunus süü või mitte," teatas Urm.

1994. aastal uppunud parvlaeva Estonia opereerinud laevakompanii Estline on esitanud valitsusele kirjalikult taotluse, pääsemaks riigile ligi viie miljoni krooni maksmisest.

Estline'i tegevdirektor Andres Laar ütles, et firma ei ole valitsusele kuidagi survet avaldanud ja tegemist on puhtalt juriidilise küsimusega.

"Estline ei ole Estonia katastroofiga seoses kahju tekitaja, kuna sellekohast kohtulahendit ei ole," lausus Laar. Valitsuse rahanõue tuleb Estline'i hinnangul esitada nendele institutsioonidele, mis mõistetakse Estonia õnnetuses süüdi.

Estline taotles ühtlasi Urmi sõnul riigi esindaja volituste tühistamist, vältimaks nende vastu tsiviilnõude esitamist. "Kui tühistada valitsuse korraldus volituste andmise kohta, ei oleks kellelgi õigust riiki esindada ning riigi huvi jääks kaitsmata," selgitas Urm põhjuseid, miks soovitakse riigi senise esindaja Viktor Kaasiku volituste lõpetamist.

Vastavalt justiitsministeeriumi ja rahandusministeeriumi kokkuleppele esitatakse teisipäevasele valitsuse istungile eelnõu, millega tühistatakse Urmi sõnul ebatraditsiooniline valitsuse korraldus, millega volitati otse Kaasikut riigi esindamiseks.