Riik diskrimineerib mittekristlasi

Eesti mittekristlasi esindav Usuliste Ühenduste Ümarlaud pole rahul senise peamiselt kristlikele usuvooludele keskenduva riigipoliitikaga, mis diskrimineerib väiksemaid usundeid ning sunnib neid alluma kristlikule usukäsitlusele.

Reedel koos olnud maausulisi, budiste, bahailasi, islamlasi ja krišnaiite ühendav ümarlaud leidis, et riigi usupoliitika on seni arvestanud peamiselt kristlike usuvooludega ning seetõttu täiesti tasakaalustamata, teatas ETAle Taarausuliste ja Maausuliste Maavalla Koja kirjutaja Ahto Kaasik.

Ümarlauda ajendas kogunema oktoobri algul Eesti valitsuse ja Kirikute Nõukogu vahel sõlmitud ühishuvide protokoll, mis ümarlaual osalenute arvates kõneleb kavatsusest muuta luteri usk riigiusundiks, teatab Raadio Vaba Euroopa. Sellele viitab nende arvates kiriku soov luua kaplanaat ehk vaimuliku ametikoht õige paljudes tegevusvaldkondades. Lisaks kaitseväe ja vanglate kaplaniteenistusele tahab kirik panna kaplanid ametisse ka politseis, haiglates, hoolekandeasutustes, rehabilitatsioonikeskustes, sadamates, raudtee- ja lennujaamades.

Ümarlaud tõstis eriliselt esile usundiõpetuse ühekülgsust koolides ega ole rahul, et hoolimata nendepoolsetest abipakkumistest pole muu-usulisi siiani religiooniõpetuse õppekava ettevalmistamisse kaasatud.

Mittekristlaste hinnangul on üldhariduskoolides antav usuõpetus ühekülgselt luterlik ega anna ülevaadet teistest usunditest. Maausuliste Koja vanem Andres Heinapuu ütles Raadio Vaba Euroopale, et teoloogi haridus ei ole usuõpetuse andmiseks kaugeltki piisav. “Kui usuõpetust tehakse koostöös ainult kristliku kirikuga, ja praeguse seisuga see ongi nii, et usuõpetajateks on kristlik-teoloogilise hariduse saanud inimesed, siis nad ei ole suutelised tasakaalustatud usundiõpetust õpetama, kuivõrd nende teadmised selleks on ebapiisavad ja tasakaalustamata.”

Heinapuu on seisukohal, et ühe usundi domineerimine ja pealesurumine haridussüsteemis põhjustab väiksemate usundite diskrimineerimist.

Ümarlaua arvates on Eesti usualane seadustik üles ehitatud kristlike konfessioonide loogikast lähtudes ning nende huvisid arvestades. “Järjest on vastu võetud seadusi, mis takistavad mittekristlastel oma usulisi tõekspidamisi järgida. Uus kirikute ja koguduste seadus annab kristlikele kirikuile suuremaid õigusi kui muudele usulistele ühendustele, samas nõuab aga kõikidelt usulistelt ühendustelt kristliku terminoloogia kasutamist,” leidsid mittekristlike usundite esindajad. “Need terminid on kirik, kogudus, koguduste liit ja klooster. Kui nüüd maavalla koda ei registreeri end ümber koguduste liiduks, siis me peame oma legaalse tegevuse paari aasta pärast lõpetama,” ütles Taarausuliste ja Maausuliste Maavalla Koja kirjutaja Ahto Kaasik.