Riik avaliku sektori palgatõusu ei plaani
"Üksikud palgad võivad tõusta, kuid üldpalgakulud tõusta ei tohi," ütles rahandusminister Jürgen Ligi esmaspäevasel pressikonverentsil. Ligi sõnul ei tohi korrata varasemat viga, et palgad oleksid ülejõu käivad. "Ei pea arvama, et me peame tööl hoidma kõiki, keda buumiajal," lisas ta BNSi teatel.
Ülapidamiskulude vähendamiseks ja riigiasutuste töö efektiivsemaks muutmiseks on plaanis järgneva nelja aasta jooksul tsentraliseerida kõikides valitsemisalades finants-, personali ja palgaarvestus ning võtta kasutusele e-arved. Ühtlasi on kavas kõikidele riigiasutustele omaste toodete ja teenuste hangete keskne läbiviimine, mis tähendaks hangete korraldamiseks vajaliku kompetentsi toomist igas valitsemisalas ühte üksusesse.
Riik peab ka oluliseks suurendada riigieelarveliste vahendite kasutamise paindlikkust ning viia toetuste andmine enam vajaduspõhiseks.
Strateegia fiskaalraamistikust rääkides tõi rahandusminister välja veel investeeringute kõrge taseme säilitamise, sotsiaalkulude kasvamise 50 protsendini eelarvest ja Euroopa Liidu (EL) toetuste mahu vähenemise uue perioodi alguses. Toetuste suurusjärk peaks ministri sõnul perioodi vältel jääma samaks.
Ühtlasi hoidutakse strateegia kohaselt positiivsete lisaeelarvete koostamisest ja võimalik maksutulu ülelaekumine suunatakse reservidesse.
Maksumuudatustest rääkides märkis minister, et rõhk on endiselt kaudsete maksude suurendamisel ja otseste maksude vähendamisel. "Kitsa eelarve puhul midagi suurt teha ei saa," nentis Ligi, kuid tõi siiski välja plaani langetada tulumaksu 20 protsendini.
Selleks, et viia tööhõive kavandatavale kriisieelsele tasemele plaanib riik alandada üldist maksukoormust ning loodab üldise majanduskeskkonna paranemisele.
Sel aastal koostas riik paralleelselt riigieelarvestrateegiaga ka stabiilsusprogrammi, valitsuse tegevusprogrammi ja Eesti konkurentsivõime kava. Valitsus kiitis möödund nädala neljapäeval kõik dokumendid heaks.
