Riigiteenistujad püüavad Kohtla-Järvele elu sisse puhuda

 (23)
Neeme Kuningas
Tee õnneliku pensionipõlveniFoto: Rauno Volmar

Kohtla Järvele kogunes kaheks päevaks, 5. ja 6. septembriks sadakond riigiametnikku, kohalikku haridus- ja kultuurielu ning ettevõtlus- ja sotsiaalvaldkonna edendajat, et otsida üheskoos ideid linna arendamiseks. Foorumile andis tõuke tõsiasi, et tööstuslinnana kasvanud Kohtla-Järve rahvaarv kahaneb, elukeskkond ei ole piisavalt atraktiivne ning traditsiooniline tööandja ehk põlevkivitööstus on muutumises.

Kohtla-Järve foorum oli jätk mullu toimunud Ida-Virumaa ametnike välitöödele. Kahe päeva jooksul tutvuti linnas paiknevate ettevõtete ning kultuuri- ja haridusasutustega, samuti külastati kõiki Kohtla-Järve hajali paiknevaid linnaosi ja saadi ülevaade elu-olust neis.

„Üldine tähelepanu Ida-Virumaa vastu, aga ka mitmed algatused ja suursündmused on loonud soodsa pinnase ka Kohtla-Järve tähelennuks. Mõistagi on põlise tööandja, põlevkivitööstuse järkjärguline hääbumine muutuva majandusmudeli tõttu probleem, sest inimesed soovivad oma pere ja elu luua ikkagi seal, kus on ettevõtlus ja töökohad, lastele koolid ja huviringid,“ tõdes foorumi peakorraldaja, Kultuuriministeeriumi kultuurilise mitmekesisuse asekantsler Piret Hartman.

Foorumil Kohtla-Järve kultuurikeskuses tervitas kõiki osalejaid linnapea Ljudmila Jantšenko. Täpsemalt võeti kahe päeva jooksul kõne alla Kohtla-Järve hariduse, sotsiaalvaldkonna, ettevõtluse ja tööturu ning elukeskkonna vajadused. Lisaks väljakutsete kaardistamisele arutati konkreetsete ettepanekute ja lahenduste üle.

Näiteks kinnitati korduvalt vajadust luua inimestele üle Eesti põhjusi Kohtla-Järve külastamiseks, kuna seniajani ei toimu linnas suure publikuhuviga festivale või muid kultuurisündmusi. Haridusvaldkonna puhul toodi probleemina välja õpetajate puudus ja ebaühtlane hariduse kvaliteet, lahendustena aga õpetajate rotatsioonid ja Ida-Virumaa haridusklastri loomine. Sotsiaalvaldkonnas peeti eelkõige oluliseks arendada teenuseid ning käivitada selleks pilootprojekt just Kohtla-Järvel koostöös Sotsiaalministeeriumi ja Sotsiaalkindlustusametiga. Ettevõtluse puhul toodi lahendusena esile Euroopa Liidu struktuursete reformide taotlusvoor, mille toel saaks välja töötada Ida-Virumaa uue majandusmudeli, kuna põlevkivitööstuse haare on üha väiksem. Korduvalt tõdeti foorumil ka omavalitsuse, riigi ning kogukonna suurema koostöö vajadust – leiti, et iseäranis viimase roll peab linna arendamisel kasvama.

„Inimesed omavahel kokku viidud – sellest kõik ju algab. Jääb loota, et kohalik rahvas hoiab üleval initsiatiivi, sest ametkonnad on valmis kõigi oma võimaluste juures appi tulema ja maksimaalselt panustama,“ lisas Hartman.