Riigiteenijate palgatõusu edasilükkamine läbis esimese lugemise
Eelnõule saab muudatusettepanekuid esitada neljapäeval kella 18-ni, kirjutab BNS.
Kehtiva seaduse järgi peaks järgmise aasta 1. jaanuarist kehtima hakkama riigiteenijate uus palgasüsteem, mis seni on rakendunud üksnes riigikogu liikmetele. Paljudele kõrgetele riigiteenijatele tooks seaduse jõustumine kaasa palgatõusu, mis nõuaks järgmisel aastal riigieelarvest ka ilma ministrite palgatõusuta 2,9 miljonit eurot.
Eelnõu eesmärk on pikendada praegu kehtivat Eesti keskmise palgaga seotud ametipalkade maksmise ajutise korralduse seaduse kehtivust ühe aasta võrra.
Eesti keskmise palgaga on praegu seotud presidendi, peaministri, riigikohtu esimehe, riigikontrolöri, õiguskantsleri, kõigi kohtuastmete kohtunike, riigisekretäri, ministrite, kaitseväe juhataja, soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku, riikliku lepitaja, Eesti Panga esimehe ja nõukogu liikme ametipalk ning kaudselt ka teised ametikohad läbi seotuse ministri palgaga.
Kuni 2009. aastani kehtis riigikogu ja presidendi poolt nimetatavate riigiametnike ametipalkade seadus, mille kohaselt olid kõrgemate riigiteenijate ametipalgad seotud Eesti keskmise palgaga kindla koefitsiendiga. 2009. aastal kehtestas parlament majanduskriisi tulemusena Eesti keskmise palgaga seotud ametipalkade maksmise ajutise korralduse seaduse, mis jättis jõusse küll riigikogu ja presidendi poolt nimetatavate riigiametnike ametipalkade seaduse koefitsiendid, kuid lähtearvuks on seaduses eelmise aasta keskmise kuupalga asemel 2007. aasta keskmise palga ning 0,92 korrutis. Selle tulemusena vähenesid seadusega reguleeritud kõrgemate riigiteenijate palgad keskmiselt kaheksa protsenti.
Riigikogu on Eesti keskmise palgaga seotud ametipalkade maksmise ajutise korralduse seadust viimasel kolmel aastal pikendanud ja kõrgemate riigiteenijate palgad pole sellel ajal muutunud.
Rahandusminister Jürgen Ligi märkis kolmapäeval riigikogus, et nende kõrgemate riigiteenijate keskmine brutopalk oli reaalhindades 2011. aastal võrreldes 2009. aastaga kaheksa protsenti madalam. Eesti keskmine brutopalk oli sama perioodi võrdluses üks protsent madalam.
"Selle tulemusena oli näiteks ministritel, kelle ametipalga ja Eesti keskmise brutopalga suhe oli 2008. aastal riigikogu ja presidendi poolt nimetatavate riigiametnike ametipalkade seaduse kohaselt 5,5 Eesti keskmist, langenud 2011. aastaks 4,4-le Eesti keskmisele ja 2012. aastal hinnanguliselt 4,2-le," lausus Ligi.
2009. aasta lõpus võttis riigikogu vastu kõrgemate riigiteenijate ametipalkade seaduse, et reguleerida kõikide kõrgemate riigiteenijate ametipalgad ühes seaduses ning siduda need lahti Eesti keskmisest. Kõrgemate riigiteenijate ametipalkade seadus näeb ette, et kõrgemat palgamäära indekseeritakse igal aastal. Seadus jõustus ainult riigikogu liikmetele, kes ei saa oma palka muuta.
"Kõrgemate riigiteenijate ametipalkade seaduse jõustumine tooks kaasa selle sihtgrupile keskmiselt 21-protsendilise palgakasvu ja 3,3 miljonit eurot täiendavaid kulusid riigieelarves. Valitsus ei pea sellist palgatõusu vastuvõetavaks ning 2013. aasta eelarves pole sellega arvestatud. Kõrgemate riigiteenijate ametipalkade seadusega reguleeritud ametikohtade esindajate ametipalk püsib eelnõu vastuvõtmisel 2009. aasta tasemel, mis on 2007. aasta Eesti keskmise palga, 0,92 ning vastaval ametikohal ettenähtud koefitsiendi korrutis," märkis Ligi.
