Riigisaladusega arvutite salasõnadele soovitakse uued reeglid kehtestada

Praegu reguleerib riigisaladust sisaldavate arvutite ja süsteemide kasutamist 2007. aasta lõpus kaitseministri poolt allkirjastatud määrus, milles pole aastate jooksul suuri muudatusi teinud ning mille jõustumise hetkel oli salastatud teabe töötlussüsteemid pigem teisejärgulise tähtsusega, kirjutab ERRi uudisteportaal.

Mõistagi on nüüdseks olukord hoopis teine ning välisluureameti ametnikud on uue määruse jaoks valmis kirjutanud eelnõu, mis aitaks kaitsta süsteeme ja nendes töödeldavat teavet tänapäeva ohtude eest. Nõuete kaasajastamist nõuavad ka nii NATO kui Euroopa Liit.

Näiteks ühe uuendusena kehtestatakse salasõnale uus miinimumpikkus. Kui siiani oli selleks kaheksa tähemärki konfidentsiaalsel ja kõrgemal tasemel salastatud teabe süsteemis ning kuus tähemärki piiratud tasemel salastatud teabe süsteemis, siis uue nõude järgi on salasõna miinimumpikkus kõigis süsteemides 15 tähemärki.

Veel nõutakse, et salasõna peab kindlasti sisaldama suurt ja väikest tähte ning soovitav oleks mõni tähemärk asendada numbriga, mis suurendab murdmiseks kuluvat aega veel mõnikümmend korda.

Lisaks ei tohi enam kasutada süsteemis 24 varasemalt kasutuses olnud salasõna. Senise nõude järgi on keelatud viie varem kasutuses olnud salasõna kasutamine.

Uus nõue on ka see, et süsteemis ei või enam kasutada riist- või tarkvara, mille salasõnu pole võimalik muuta.

Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks riigikantseleile ja ministeeriumidele ning arvamuse avaldamiseks välisluureametile, kaitseväele, kaitseressursside ametile, riigi kaitseinvesteeringute keskusele ja kaitseliidule.