Riigireformijad kärbiks 10 riigikogulast, aga tõstaks kuluhüvitise asemel allesjäänute tasu ja palkaks abid

 (172)
Loe ettepanekuid täismahus!
Riigireformi Sihtasutus
Riigireformi SihtasutusFoto: Jarek Jõepera

Parlamendis peaks olema värsket verd, seega ei tohiks riigikogulane üle kahe korra järjest valitud saada.

Kuude kaupa koos käinud riigireformi sihtasutuse eksperdid on oma põhjaliku tööga lõpusirgel. Tänaseks isegi nii kaugel, et esimene osa ettepanekutest saadi avalikkuse ette tuua. Täisreformipakett on plaanitud valmima novembri alguses.

Täna käidi lauda 25 erinevat ettepanekut, mis puudutavad riigikogu tööd, seadusloomet, rahva kaasamist otsuste tegemisse ning omavalitsuste korraldamist.

Riigireformi Sihtasutuse nõukogu liikme Raivo Vare sõnul on oluline muuta esinduskogud tõhusamaks. “Me soovime, et tulevikus saaks valija hääl rohkem kaalu ning riigi arengut kujundatakse avalikult meie silme all ja parimal võimalikul viisil. Erakondade tagatoapoliitika mõju peab vähenema ning Riigikogu peab muutuma targemaks ja tõhusamaks,” ütles Raivo Vare.

“Ühe sammuna näeme ette viia Riigikogu valimised läbi avatud nimekirjadega. Juhul, kui Riigikogu valimised jätkuvad siiski suletud nimekirjade alusel, tuleb Riigikogu uuenemise tagamiseks piirata järjestikku Riigikogu liikmeks oleku aega kahe koosseisuga," lias ta

Kõige põhjalikumalt käsitlevad reformijad just mõtteid, kuidas saaks rahvaesindust senisest paremini tööle panna. Sihtasutuse nõukogu esimehe, Jüri Raidla sõnul peab riigikogu kujunema tegeliku poliitilise debati ja võimu keskuseks. „Olulised poliitilised valikud peavad alguse saama Riigikogust. Erakondade esimeeste debatid Paide arvamusfestivalil võivad olla, aga Riigikogus need peavad olema,“ sõnas Raidla.

Seotud lood:

Kõige konkreetsem ja kindlasti raskemini rakendatava ettepanek puudutab riigikogu liikmete arvu vähendamist – selleks oleks vaja muuta põhiseadust, mis pole aga sugugi lihtne.

Kärpida kümme

Reformijate meelest oleks Eestile paslik kümne saadiku võrra vähemaks kärbitud riigikogu koosseis. Ehk siis 101 liikme asemel võiks neid olla 91.

Teisalt aga tunnistavad ülejäänud ettepanekud, et riigikogu vajaks tegelikkuses rahva paremaks esindamiseks jõudu juurde. Seega tullakse tagasi vana ettepaneku juurde, et riigikogu liikmetel peaksid olema abid, kes aitaks neil kogu rahvaesindaja elu virvarris orienteeruda.

Kuigi selle korraldamine oleks lihtne, on elu näidanud, et tegemist on äärmiselt ebapopulaarse mõttega. Paar koosseisu tagasi püüdis riigikogu abide süsteemi sisse seada, aga avalikkuses keris üles pahameele torm, misjärel mõte edasi lükati. Just praegune riigikogu koosseis võinuks olla esimene abidega riigikogu, kuid vastavad seadusepügalad muudeti veel enne kehtima hakkamist ära suures kartuses, et põhjustatakse uus skandaal.

Kuluhüvitised maha, palka juurde

Riigireformijad ei peatu aga ka sellega. Nad panevad ette, et kaotada võiks ka alatasa kõneainet pakkuva kuluhüvitiste süsteemi. Vajadusel selle asemel siis riigikogulaste palka tõstes.

Kuid samas tehakse ka muid parlamendi tööd puudutavaid ettepanekuid. Näiteks pakutakse komisjonide arvu kokkutõmbamist ning soovitakse näha rohkem debatte ning sisulisi kuulamisi. Mismoodi seda täpselt teha, ette ei kirjutata.

Näiteks praegugi kuulatakse riigikogu komisjonides põhjalikult nii ministreid, ametnikke kui erialaspetsialiste. Probleem pole kuulamiste vähesuses, vaid selles, et need üritused on seaduse järgi kinnised ning kodanikel puudub ülevaade, mida seal tegelikult arutatakse.

Donald Trumpi mõttelend

Ühe ettepaneku on riigireformijad laenanud ka USA president Donald Trumpilt. Nimelt pannakse ette, et riigikogu peaks tunduvalt vähendama praegust seaduste tootmise hulka, millest kellelgi jõud üle ei käi.

Nüüd pannakse ette sarnaselt Trumpile, et uute koormavate seaduste vastuvõtmisel tuleks automaatselt kaks vana tühistada. „Kehtestada õigusloomes põhimõte, mille kohaselt seatakse iga uue koormava õigusnormi kehtestamisel eesmärgiks vähemalt kahe vana samaväärse õigusnormi tühistamine.“

Ettepanekutest on näha, et reformijad ei ole rahule jäänud äsja lõpetatud suure haldusreformi tulemusega ning ootaksid veel suuremahulisemaid ümberkorraldusi. Nad käivad otsesõnu välja mõtte, et senised maakonnad peaksid muutuma lihtsalt uuteks omavalitsusteks.

Järgnevalt on esitatud Riigireformi sihtasutuse täna avaldatud ettepanekud täismahus:

Riigikogu töö reformimine
1. Muuta Riigikogu valimised valimisteks avatud nimekirjade alusel ning viia läbi valimisringkondade suuruse võrdsustamine.
2. Piirata järjestikku Riigikogu liikmeks oleku aega kahe koosseisuga juhul, kui Riigikogu valimised jätkuvad nn suletud nimekirjade alusel.
3. Vähendada Riigikogu liikmete arvu ja määrata uueks liikmete arvuks 91. Selleks teha asjakohane muudatus Põhiseaduse § 60 lg 1 esimeses lauses.
4. Ühtlustada Riigikogu ja kohaliku omavalitsuse volikogu valimiste tsüklid selliselt, et mõlema esinduskogu valimised toimuksid samal kalendriaastal – Riigikogu valimised märtsikuus ja kohaliku omavalitsuse volikogu valimised oktoobrikuus.
5. Vähendada Riigikogu komisjone ning täpsustada nende pädevust.
6. Välja töötada uus Riigikogu töökorra seadus ning kehtestada seadusest madalama aktiga uus kodukord.
7. Seada sisse Riigikogu liikmete tehnilise teenindamise (abide) ja professionaalsete apoliitiliste mittekoosseisuliste nõunike kogu süsteem.
8. Laiemalt kasutada parlamendi õigust teha valitsusele ülesandeks konkreetsete poliitikasuundade kujundamine ning eelnõude ettevalmistamine parlamendi määratud eesmärkide ja poliitikasuundade realiseerimiseks.
9. Luua laiemad võimalused poliitilisteks debattideks, sealhulgas regulaarseteks erakondade esimeeste avalikeks väitlusteks erinevate poliitikasuundade ja oluliste sündmuste teemadel.
10. Kasutada laiemalt parlamentaarseid kuulamisi ja aruandlust parlamendi ees.
11. Määrata igale Riigikogus menetletavale eelnõule konkreetne Riigikogu liikmest vastutaja.
12. Kaotada Riigikogu liikmete kuluhüvitiste süsteem, tõstes vajadusel Riigikogu liikmete palka.
Seadusloome vohamise vähendamine
1. Piirata oluliselt normiloomet. Riigikogul teha Vabariigi Valitsusele ülesandeks töötada välja programm massilise õigusloome ohjeldamiseks.
2. Kehtestada õigusloomes põhimõte, mille kohaselt seatakse iga uue koormava õigusnormi kehtestamisel eesmärgiks vähemalt kahe vana samaväärse õigusnormi tühistamine.
3. Seaduse tasemel õigusaktidega reguleerida ainult kõige olulisem, üldisem ja püsivam, kasutada laiemalt kohtupraktikat, väljakujunenud head tava ja ühiskondlikke kokkuleppeid.
4. Töötada välja üldkohustuslikud õigusaktide ja õiguskeele standardid, mis rõhutaksid muu hulgas regulatsiooni selguse ja lühiduse olulisust.
5. Riigikogul teha riigikontrolörile ülesandeks hakata iga aasta mõõtma ja avalikustama kulutusi, mida tehakse õigusloome finantseerimiseks, ning hindama massilise õigusloomega kaasnevaid kulusid ja koormust riigile ja ühiskonnale.
6. Vähendada õigusloomega tegelevate ametnike arvu järgmise kaheksa aasta jooksul ca 50%.
Rahva osalemise tugevdamine riigielus
1. Kõrvaldada Põhiseaduse § 105 lg-s 4 sisalduv piirang.(Riigikogu ei peaks enam automaatselt laiali minema rahvahääletuse läbi kukkumisel - R.P.)
2. Sätestada Põhiseaduses (või seaduses, juhul kui Põhiseadust ei muudeta) rahvaküsitlus riigi ja kohaliku omavalitsuse tasandil.
Veel suurem haldusreform
1. Viia läbi haldusreformi teine etapp, kujundades maakondadest kohaliku omavalitsuse üksused.
2. Kaasnevalt eelmises punktis pakutuga muuta Põhiseaduse § 155 lg 1 ja asendada seal sõna „vallad“ sõnaga „maakonnad“.
3. Viia õigusesse sisse kohalik rahvaalgatus ja kohalik rahvahääletus.
4. Töötada välja uus kohaliku omavalitsuse korralduse seadus, nähes selles ette eraldiseisva regulatsiooni Tallinnale kui Eesti Vabariigi pealinnale.
5. Luua uus ja arendatud omavalitsusüksuste rahastusmudel kohalike omavalitsuste ühtlasemaks arenguks üle Eesti.