Riigireformijad: iga teine ametnik tuleks koondada

 (323)
Riigireformijad: iga teine ametnik tuleks koondada
Superministeeriumi hoone.Foto: Andres Putting

Riigireformi Sihtasutus saatis täna hommikul pressiteate teise jaoga oma uuendusettepanekutest.

SA leiab, et riigiametnikest tasuks tööle jätta pooled, ministeeriumid tuleks kokku liita ja peaminister riigi peastrateegiks määrata.

Inimeste suhtlus riigiga muutuks nende nägemuses kergemaks ja kiiremaks, kui vähendada bürokraatiat ja halduskoormust järgmise nelja aasta jooksul veerandi võrra ja haldusmenetluste üldisi tähtaegu kaks korda.

Tutvu ettepanekutega täismahus

Riigireformi SA nõukogu liikme Viljar Arakase sõnul peaks valitsuse töökorraldus ja toimimine olema operatiivne ja sihipärane, samas kohanemisvõimeline.

“Ergas ja hästi juhitud keskvalitsus peaks töötama ühtse meeskonnana. Me teeme ettepaneku luua ühtse valitsusasutusena Riigivalitsus, kus puuduvad suletud „silotornid“ tavapäraste ministeeriumite tähenduses.

Riigivalitsuse südamik on Vabariigi Valitsus. See muudatus soodustab täitevvõimu ühist arusaama, mis on esmatähtis ja vähendab kodupimedust, samuti loob head eeldused halduskulude vähendamiseks.”

Inimeste jaoks tähendab see, et sellise valitsuse juhtimisel saavad ühiskondlikud probleemid kärmemad ja paindlikumad lahendused.

“Riigivalitsuse struktuuris peaks moodustatama ka Eesti Vabariigi Strateegiakeskus. Valitsuse ühtse meeskonnana toimimine võimaldab konkretiseerida prioriteete ja seada kogu riigile ühtsed kindlad valdkondade ülesed arengueesmärgid. Ministrite kompetentsinõuete kehtestamine tõstab aga tervikuna riigijuhtimise kvaliteeti,” lisas Arakas.

Seotud lood:

Riigireformi Sihtasutuse sisutiimi eksperdi, riigi- ja haldusõigusele spetsialiseerunud advokaat Kristel Urke hinnangul peab inimese suhtlemine riigiga muutuma kiiremaks ja lihtsamaks, palju vähem aega ja raha nõudvaks.

“Leiame, et üldisi haldusmenetluse tähtaegu saab kaks korda lühendada, vähendada erinevaid nõudeid ja nendega kaasnevat bürokraatiat.

Soovitame Riigikogul anda Vabariigi Valitsusele ülesande ette valmistada nelja aasta jooksul halduskoormuse ca 25% vähendamise kava ning esitada see Riigikogule kinnitamiseks 2019. aasta jooksul. Holland vähendas eelmisel kümnendil edukalt just sellisel moel oma riigi halduskoormust,” sõnas Kristel Urke.

Riigireformi Sihtasutuse ühe asutaja, IT-ettevõtja Jaan Pillesaare arvates tuleb lähtuvalt inimeste vajadustest kasutada maksimaalselt e-riigi võimalusi.

“Väga suure osa avalikest teenustest, eeskätt meie solidaarsussüsteemist, saab digitaliseerida ja anda asjakohaste algoritmide lahendada. Inimene peab oma andmed avalikule võimule esitama ainult ühe korra. Mis tahes teiste avalike teenuste osutamiseks või saamiseks peavad need andmed olema automaatselt kättesaadavad.

Avalike teenuste elektroonilised keskkonnad peavad olema ühtsemad ning lihtsa disainiga, et igaüks saaks vajalikud asjad aetud ühekordse sisenemisega ja oleks välditud digilõhe suurenemine.”

Avalike teenuste kulukust aitab vähendada ja efektiivsust suurendada konkurentsi lubamine teenuste pakkumises. Eriti oluline on see Pillesaare arvates suure investeerimisvajadusega ning kuludega avalikes teenustes, nagu haridus, tervishoid ja sotsiaalkindlustus.

Riigireformi Sihtasutuse juhtmõtteks riigireformi läbiviimisel on, et Eesti oleks hästi juhitud ja selge visiooniga ergas riik, mis teenib oma rahvast.

Riigireformi kontseptsioon koosneb 11 sisulisest peatükist ning iga peatüki juures on ka konkreetsed uuendusettepanekud. Kokku on ettepanekuid 67 ja nad koonduvad kolme suurema teema ümber: seadusandlik võim ja esinduskogud; täitevvõim; kohtuvõim ja põhiseaduslikud institutsioonid.

Sihtasutus avalikustab töö tulemuse www.riigiuuendus.ee veebilehel kolmes etapis – eelmisel nädalal avalikustati õigusloomet ja esinduskogusid puudutavad uuendusettepanekud ning viimasena 5. novembril avaldatakse kohtuvõimu ja põhiseaduslike institutsioonide osa. See puudutab lisaks õigusemõistmise tugevdamisele ka ettepanekuid Vabariigi Presidendi, õiguskantsleri ja riigikontrolöri institutsioonide arenguks.

Reformipakett keskendub avaliku võimu organisatsioonile, sihtasutus ei tee ettepanekuid valdkondlikes poliitikavaldkondades, nagu näiteks maksupoliitika, samuti riigi turvalisuse, hariduse, sotsiaalala, kultuur ja keskkond. Riigireform ei eelda ega tingi Põhiseaduse aluspõhimõtete ega Eesti riikliku korralduse põhimõtteliste lahenduste muutmist.

Loe veel

Valmis saab reformipakett lõplikult 21. novembriks 2018 ja antakse sel päeval Riigikogu konverentsikeskuses toimuval riigireformi konverentsil üle kõigile Riigikogus esindatud erakondadele.

26. novembriga algaval nädalal annab sihtasustus reformipaketi üle Vabariigi Presidendile. Järgmise etapina algab töö Riigireformi kontseptsiooni elluviimise ettevalmistamiseks, sh mõningate vajalike eelnõude kavandite ja seletuskirjade teeside ettevalmistus tähtajaga aprill 2019.

Taustainfo

Eesti ettevõtjad asutasid tänavu 14. mail kodanikualgatusena Riigireformi Sihtasutuse eesmärgiga anda selge sisu Eesti riigikorralduse uuendamisele.

See on üheks aastaks loodud apoliitiline kodanikualgatus, mis töötab välja riigireformi ideestiku ja selle elluviimiseks vajalikud mitmete eelnõude kavandid koos seletuskirjade teesidega.

Sihtasutuse asutajad on Andres Saame, Armin Kõomägi, Enn Kunila, Hannes Tamjärv, Heldur Meerits, Jaak Nigul, Jaan Pillesaar, Jaanus Otsa, Jüri Käo, Jüri Mõis, Koit Uus, Lembit Lump, Mark Berman, Mati Polli, Olari Taal, Olav Miil, Parvel Pruunsild, Peeter Mänd, Priit Kessa, Priit Piilmann, Raivo Hein, Tiina Mõis, Tiit Pruuli, Tiit Kuuli, Toomas Sildmäe, Viljar Arakas ja Vjatšeslav Leedo.

SA sisulist tööd tegid advokaat Kristel Urke, endine Riigikohtu esimees ja Euroopa Inimõiguste Kohtu liige Rait Maruste ja õigusteadlane, advokaat ja Eesti Vabariigi põhiseaduse üks loojatest Jüri Raidla. Nende hoole all oli ettevalmistustöö riigireformi kontseptsiooni koostamisel koostöös asutajate, nõukogu ja juhatusega ning ekspertidest mõttekaaslastega.

Sihtasutuse juhatuse liikmed on Jüri Käo, Olari Taal ja Rait Maruste.

SA nõukogu liikmed on Aivo Adamson, Alar Karis, David Vseviov, Jaak Aaviksoo, Jaan Puusaag, Jüri Raidla, Kristi Liiva, Marek Helm, Raivo Vare, Riina Varts, Ringa Raudla, Tarmo Jüristo, Toomas Tamsar, Tiit Pruuli, Urmas Varblane ja Viljar Arakas.

Riigireformi Sihtasutuse asutajate lähtevisiooni sisu ja töö ajakava