Riigireformi ja hea halduse põhialuste eelnõu läbis riigikogus esimese lugemise

 (5)
Täiendatud kell 16.00! Lisatud Eiki Nestori kommentaar
Riigikogu alustab tööd
Riigikogus (foto on illustratiivne)Foto: Ilmar Saabas

Riigikogus läbis täna esimese lugemise riigireformi arengusuundade väljatöötamise probleemkomisjoni esitatud otsuse eelnõu, millega soovitakse panna paika põhimõtted tõhusamaks ja inimesekesksemaks riigivalitsemiseks.

Riigireformi arengusuundade väljatöötamise probleemkomisjoni esitatud eelnõuga kehtestatakse riigireformi ja hea halduse põhimõtted. Sellega soovitakse riigisektori tööd parandada nii, et olulisele keskendudes vähendada bürokraatiat, lahendada probleemid kiirelt ning loobuda ebavajalikest tegevustest ja liigsest halduskoormusest. Eesmärgiks on lähtuda jõukohasest ja tõhusast haldusest.

Kõikides valdkondades hakkaks eelnõus kirjeldatud põhimõtteid rakendama ühte moodi.

Otsuse eelnõu koosneb seitsmest punktist, mis kannavad järgmisi alapealkirju: „inimesekesksus“, „põhiseaduse aluspõhimõtteid ei muudeta“, „kohanemisvõimeline Eesti“, „väiksem halduskoormus“, „õigusselgus ja arusaadavus“, „tõhus riigihaldus“ ja „selge vastutus“.

Riigikogu esimehe sotsiaaldemokraat Eiki Nestori hinnangul on eelnõu tase riigireformi sihtasutuse ettepanekutest parem, sest viimases on ära unustanud see, et riik on kodanike jaoks.

„Riigireformi komisjoni pakutud dokumendi oluline paremus seisneb selles, et see püüab jõuda kodanikuni – riik ei ole asi iseeneses, riik on kodanike jaoks. Sihtasutuse dokumendist seda ei leia, mis on kõige suurem viga. Kuigi paljud sealsed ettepanekud on suurepärased, jäävad nad ikka tiirlema ringil riigikogu, president, valitsus, omavalitsused ja võib-olla veel advokaadibürood,“ ütles Nestor eelnõu üle peetud debatil.

Nestor leiab, et riigi reformimine pidev tegevus, mis ei lõpe mitte kunagi. „Nii kaua kuni on riik, nii kaua on vaja teda uuemaks teha. Riik ei saa kaasaegses maailmas paigal tammuda, vaid peab kogu aeg arenema. Me oleme oma riigi, kaasaegse riigi ehitamisega paljudest teistest pikalt ees,“ märkis Nestor.

„Tulevikus tuleb minna juba seda teed, et lapse sünni puhul saab perekond elektroonilise sõnumi, et palju õnne,“ kirjeldas Nestor. „Edasi küsitakse, et kas see aadress on uuele Eesti elanikule sobilik, kas pangaarve peretoetuste ülekandmiseks on õige ja lõpuks, et mis on maimukese nimi. Juurde käib aitäh. Just nii peaks riik hakkama oma kodanikega tegelema.“

Nestor kutsus saadikuid teisel lugemisel eelnõu vastu võtma.