Riigireeturi esimene intervjuu: "Kahetsen paljut"
Ajaleht toob lugejani küsimused ja vastused sellisena, nagu need eri ajaperioodidel said esitatud. Ka need, millele Simm vastata ei saa. Täpsustavaid küsimusi pärast lõplike vastuste kättesaamist polnud võimalik enam esitada.
Herman Simm, kuna teie isik ja teie võimalik tegu hakkavad avalikkuse ees spekulatsioonide tulva uppuma, siis palun selgitage avalikkusele lühidalt ja selgelt, mis tegelikult toimus, kes te olete ja mida te olete sooritanud.
Enamik infost on kaitstud riigisaladuse seadusega (RSS). Ma ei saa midagi selgitada.
Kapo ja prokuratuuri pressikonverentsil käidi välja mitmeid põhjusi, mis võisid olla teie riigireetmise motiivideks. Nimetati Vene poolt lubatud auastet, kibestumust, et teid eemaldati 1995. aastal politseiameti peadirektori kohalt, aldist koostöötegijat, tunnustamisvajadust, teadmist, et osalete mingisuguses protsessis ja teist sõltub midagi. Kuidas te kõike seda kommenteerite?
Kõik see on spekulatsioonide supernäide. Ma ei suutnud tagada oma lähedaste julgeolekut. Teati kõike ja täpselt. Kui mu üle meedias jälitusmaaniast jne ilguti, siis tegelikku olukorda ei süüvinud keegi. Mul ei olnud luulusid, see oli reaalsus. Teati rohkem, kui oli vaja. Siis, kui ma seda väga vajasin, ei kaitsnud mind keegi, ainult pilgati. See oli siis Eesti tegelik olukord. Inimhing maksis paarsada USA dollarit ja tunnistajakaitsest polnud kuuldudki. Tahaksin näha ütlejate nägusid, kui näiteks nende laps ette võetakse!
Milline on teie enda tõeline ja sisuline motiiv?
Vt eelmist vastust.
Kas oskaksite reaalselt raamistada ajaperioodi, kui toimus teie esimene ja viimane riigireetmise akt?
Ei saa vastata, viitan riigisaladuse seadusele.
Kas alustasite tegutsemist vabatahtlikult või oli selles otsest või kaudset sundi?
Vt teist vastust. Enda pärast ma ei kartnud.
Kui teiega esimest korda kontakti otsiti, siis kas otsija oli Vene Föderatsiooni välisluureteenistuse ülesandel tegutsev Valeri Zentsov, nagu kapo seda väitis, või otsisite ise kontakti?
Mulle oli neid vaja nagu jänesele stopptuld. Ma ei teadnud kuni uurimiseni Zentsovi nimegi.
Kuidas kontaktiotsimine käis? Kuidas see kõik juhtus – kui saate, palun kirjeldage!
Ei saa vastata, viitan riigisaladuse seadusele.
Pressikonverentsil mainiti, et tegite Venemaaga (KGB-ga) koostööd juba 1980-ndatel. Ütlesite oma advokaadi kaudu mulle juba poolteist kuud tagasi, et te ei ole kunagi olnud KGB agent. Kas see vastab tõele?
Ma andsin allkirja saladuste hoidmise kohta, see ei ole agenditöö. (Simm peab silmas KGB-le antud allkirja – toim) Ma ei ole kunagi tegelenud meelsuskontrolliga. Olid tehnilised ülesanded, paar korda, mida täitsin miilitsatöötajana. Usun, et kes sel ajal puutus kokku saladustega, andsid kõik allkirja selle kohta, et nad ei avalikusta oma teavet. Kui sellest tehakse järeldus, et vana KGB-lane, siis soovitan sellistel oma vanematelt täpsemalt küsida. Usun, et paljud meie juhtivad töötajad on sellega kokku puutunud.
Kapo peadirektor Raivo Aeg nimetas, et olite KGB usaldusisik. Kas sel on vahet? Milline vahe?
Väga suur vahe. Ka mind üritati TPI-s värvata, aga see ei õnnestunud – miilitsatöötajaid ei tohtinud kuni 1983. aastani üldse värvata. Ja ka siis seda mitte. Kuidas te kujutaksite seda ette? Olin sel ajal ikkagi 8000-lise struktuuri asejuht polkovniku auastmes. Värvati madalamal tasemel.
Kuidas toimus infovahetus teie tegevuse juhtijate Valeri Zentsovi ja teie järgmiseks kontaktisikuks saanud Antonio de Jesus Amurett Grafi valeidentiteeti kasutanud Sergei Jakovleviga?
Ei saa vastata, viitan riigisaladuse seadusele.
Mida teilt küsiti? Mida tegema pidite?
Ei saa vastata, viitan riigisaladuse seadusele.
Kas teilt küsiti ka reaalselt teiste Eesti kodanike isikuandmeid ja kas te edastasite neid?
Ei saa vastata, viitan riigisaladuse seadusele.
Kas teil paluti saata isikuandmeid, et Vene pool saaks välja valida uue agendi?
Ei saa vastata, viitan riigisaladuse seadusele.
Miks te kõike seda ikkagi tegite? Kas põhjus oli rahas või olite hoopis Eesti riigis pettunud, et teid polnud piisavalt väärtustatud?
Olin piisavalt väärtustatud. Raha ei olnud stiimuliks. Vt teist vastust.
Kas olete töötanud korraga rohkem kui ühele eriteenistusele, sh mõnele Eesti eriteenistusele?
Ei saa vastata, viitan riigisaladuse seadusele.
Kas keegi peale teie ja teie sidemehe teadis, millega te tegelete? Kas keegi Eestis teadis?
Loomulikult mitte keegi ei teadnud. Teadsid kolm-neli inimest ja mitte Eestis.
Kas te tegutsesite ainult Venemaa huvides või ka mõne teise välisriigi huvides?
Ei saa vastata, viitan riigisaladuse seadusele.
Riigiprokuratuuri edastatud teates on kirjas, et kogusite ja edastasite andmeid alates 1995. aasta suvest kuni kahtlustatavana kinnipidamiseni 19.09. 2008. Aga viimastel aastatel te enam ei töötanud ju kaitseministeeriumis. Seega – kas keegi kaitseministeeriumist või mujalt riigiasutustest edastas teile dokumente ja teavet, mida te omakorda edasi andsite?
Pärast 2008. aasta kevadet mul ei olnud enam teavet – kaitseministeeriumist mulle midagi ei antud ja ma ka ei küsinud. Soov oli lõpetada kogu see jama.
(Ajavahemikul 20.11.2006– 31.03.2008 oli Simm kaitseministeeriumi nõunik, enne seda kaitseministeeriumi julgeolekuosakonna juhataja – toim.)
Mis ajani te siis tegutsesite?
Ei saa vastata, viitan riigisaladuse seadusele.
Kas vastab tõele, et olite ka pärast kaitseministeeriumiga töösuhte lõpetamist sealses meililistis ja saite seega infot?
Siselistist võeti mind maha pärast töölt lahkumist.
Kui ootamatu oli vahistamine teile ja teie abikaasale? Mida te hinges tundsite?
Üldiselt teadsin selle paratamatust, ei teadnud täpset aega. Ootasin natuke hilisemat.
Kas teie abikaasa vastutusest vabastamine oli teie initsiatiiv?
Kokkuleppe üksikasju ei saa avalikustada.
Olid kahtlustused Heete suhtes ülekohtused? Siingi väitis juhtivprokurör, et Heete Simm andis alul vastuolulisi ütlusi.
Heete ei saanud alguses üldse millestki aru, talle pandi peale utoopilisi süüdistusi. Prokurör lihtsalt ei teadnud luure eripära.
Kas te tundsite, et ajal, mil te müüsite infot Venemaale, jälgisid teid ka Eesti eriteenistused? Kas Eesti eriteenistused teadsid ja kui, siis kui kaua teie võimalikust koostööst mõne muu (isegi sõbraliku) riigi eriteenistustega (nt Soome, Saksa jne)?
Olin Eesti teenistuste vaateväljas kogu aeg. Mul oli kontakte umbes 30–40 riigi eriteenistustega, see oli tööalaselt normaalne. Mõnega rohkem, mõnega vähem.
Milline Eesti eriteenistus võis esimesena tunnetada teie võimalikku koostööd mõne välisluurega?
Ei saa vastata, viitan riigisaladuse seadusele.
On räägitud, et mitte Eesti ei avastanud teid, vaid tänu teie teise kontaktisiku, Antonio de Jesus Amurett Grafi valeidentiteeti kasutanud Sergei Jakovlevi tehtud „veale” jäite välismaal vahele ka teie ja alles välisriigid andsid Eestile teada, et meie kodanik on kahtlusalune. Kuidas te ise praegu kapo ja teabeameti tegevust iseloomustate – kas nad jäid neile püstitatud ülesannetest kõvasti maha? Ehk siis polnud oma ülesannete kõrgusel ega suutnud kuni 2007. aastani ise avastada, et te olete spioon?
Praegu on neil võimekused, mida 1990-ndate keskpaiku polnud.
Kas vastab tõele, et tegite kapoga igakülgset koostööd ja andsite neile kõiges ütlusi? Miks te seda tegite?
Ei saa vastata, viitan riigisaladuse seadusele.
Kas kohtuotsus oli teie arvates hinges õiglane või oli see kompromiss? Kui, siis milline kompromiss? Mis oleks võinud olla teistmoodi?
See oli kompromiss. Teine valik – mulle nõutav 15 aastat kõigi kohtuastmete kaudu, riigile miljoniline kulu ja minu pereliikmetele pool aastat stressi juurde.
Kas teie vastu esitatud tsiviilhagi kaitseministeeriumi poolt on reaalne või oli see kompromiss? Milline? Kas kahjusumma 20 miljonit krooni on õigustatud?
Tsiviilhagi suurus on väljamõeldud, süsteemid on sabotaa-Ïikindlad, neid ei ole võimalik rivist välja viia, nad ei vaja ümberseadistamist. Hagi oma ebareaalsuses – ma ei suuda seda kunagi tasuda – on selleks, et minult kõik ära võtta.
Mida te kahjustasite, et summat sai reaalselt esile tuua?
Ei saa vastata, viitan riigisaladuse seadusele.
Kuidas te suhtusite asja, kui saite teada, et klipp teie ülekuulamisest edastati avalikkusele?
Kui avalikustatakse osa salajasest toimikust, siis peaksid seda teadma kõik, kes seda materjali teavad. Minult võeti ju allkiri, et ma midagi ei räägiks. Ma ei tea, kui palju avalikustati, aga minu teavitamine on teabevaldaja kohustuseks.
Ülekuulamise videos ütlete: mis tehtud, see tehtud ja nüüd tuleb vastutust kanda. Kas see oli teie jaoks pigem justkui koorma langemine?
Ma ei tea, palju avaldati. Olen andnud allkirja teabe mitteavaldamise kohta.
Ütlesite advokaadi kaudu kuu aega tagasi, et suur osa teie kohta avaldatud „infost” ei vasta tõele. Milline?
Palju on kirjutatud ja öeldud oma mõtteid minu pähe, eriti Postimehes. Isegi kohtuistungi päeva pressikonverentsil spekuleeriti lihtlabaselt oma arvamustega. Minu kinnipidamisele järgnenud esimestel päevadel pressis avaldatust ei ole mõtet rääkidagi. Ka teie suhtes – kus on mu 10 ha mereäärne krunt? Ka relvaga üle piiri käimine ei vasta tõele. Siin on hoopis teine kord, mida teie ei tea. Palju on muudki. Nii lugesin Postimehest, et keeldusin toidust, kartes mürgitamist. Ma ei teadnudki, et olen toidust keeldunud!
Riigikogu kapo-komisjoni juht Jaanus Rahumägi on väitnud, et praegu on teie karjääri tipphetk ja tunnete end nüüd tõelise spioonina. Kuidas sellesse suhtuda? Mis on tegelikkus?
Rahumägi esialgsed väljaütlemised… Soovitaksin tal vaadata peeglisse ja mõelda elu üle ja selle üle, kes tema on. Ainult viimased väljaütlemised on olnud korrektsemad.
Kuidas te end praegu moraalselt tunnete? Kas te tunnetate end pigem Vene välisluure luurajana või Eesti riigi reeturina?
Kohtumõistja on kõrgemal. Tema otsustab, millise karistuse ma saan. Jään mõlema tiitli kandjaks surmani, seda ei saa muuta.
Kas kahetsete tehtut?
Kahetsen paljut, aga seda ei saa muuta.
Kui teil oleks võimalik veel midagi muuta, siis mis see oleks?
Midagi ei saa muuta tagantjärele.
Mida tunnete praegu oma lähedastele mõeldes? Kas olete neile haiget teinud?
Nad on sellest hüsteeriast, mis pressis on valitsenud, šokis ja on väga palju kannatanud. Ma ei ole saanud kellegagi suhelda, peale abikaasa.
Kas olete mõelnud raamatu kirjutamisele?
Varem mõtlesin sellest ja kogusin materjale, nüüd pean lähtuma hr Ansipi väljaütlemistest raamatu kohta.
Kuidas teiega käituti eeluurimise ajal? Kas teil on etteheiteid?
Olin tihti väga raskes olukorras tervise pärast, ka ülekuulamisele tuli kiirabi. Pidin haiglasse saama, aga istusin 2,5 kuud ilma võimaluseta hetkekski välja saada. Kui tervis oli väga halvaks läinud, siis hädaga lubati jalutama kuni 60 minutit.
Milline on teie tervislik seisund praegu? Kuidas end tunnete?
Halb. Alles neil päevil olin kiirabihaiglas tilgutite all.
Palun vabandust selle küsimuse pärast, kuid kas teie tervis peab vanglas üldse vastu? 12,5 aastat ju ikkagi!
Mul ei ole vahet, kas 10, 15 jne aastat. Need on kõik surmaotsused. Mõni mees võib olla rahulik, pooma ei pea, suren isegi. Jääb kahjuks silmusetegemise rõõm ära.
Mis on teie suurim soov praegu?
Mu suurim soov ja palve on, et mu omaksed saaksid sellest šokist üle ja elaksid ja neid jäetaks rahule. Nad ei ole praegust ära teeninud.
Kas keegi teid praegu avalikkuse ees materdav poliitik või muu avaliku elu tegelane on olnud kursis teie tegevusega, suunanud teie karjääri või aidanud kuidagi teisiti teadlikult kaasa teie tegevusele?
Neid huvitab ainult poliitiline kapital – kahjuks on nad enamikus müüdavad. Kõik sõltub hinnast.
Kuidas te ise hindate, kas on võimalus, et mingil ajahetkel vahetatakse teid näiteks Venemaale või mõnele teisele välisriigile välja? Kas oleksite sellega nõus?
See otsustatakse mujal, minu nõusolekut ei ole vaja. Eestis mul kodu ju ei ole.
Herman Simmi advokaat Owe Ladva rõhutas, et hoolimata jõustunud kohtuotsusest ei saa lugeda, et Simm oleks ennast riigireetmises süüdi tunnistanud. „Kokkuleppemenetlus ei eelda ega vaja süüditunnistamist süüdistuses esitatud karistusseadustiku paragrahvi järgi,” viitas Ladva.
Herman Simm
• sündinud 29. mail 1947. aastal.
• Lõpetas Tallinna polütehnilise instituudi keemiateaduskonna 1970. aastal ja NSVL siseministeeriumi akadeemia õiguskorrakaitse süsteemide juhtimise erialal 1978. aastal.
• Töötas ENSV siseministeeriumis kriminaal- ja vaneminspektorina, Eesti politseiametis mitmesugustel ametikohtadel (valvepolitsei nõunik, Harju politseiprefekt).
• Politseiameti peadirektorina töötas Simm detsembrist 1994 kuni maini 1995.
• Alates 1995. aastast oli Herman Simm kaitseministeeriumi kaitsepoliitika osakonna informatsiooni analüüsi büroo juhataja.
• Alates 1996. aastast kaitseministeeriumi üldosakonna riigisaladuse tagamise talituse juhataja.
• Alates 2001. aastast kaitseministeeriumi riigisaladuse kaitse tagamise osakonna juhataja.
• Alates 2004 kaitseministeeriumi julgeolekuosakonna juhataja ja ajavahemikul 20.11.06 kuni 31.03.08 kaitseministeeriumi nõunik.
• Kriminaalasi Herman Simmi tegevuse uurimiseks algatati 26. mail 2008. aastal. Algatamise aluseks oli kapo pikaajalise vastuluuretöö käigus kogutud teave.
• Simmile oli 29. novembrist 1995. aastal kuni 13. maini 2008. aastal väljastatud täiesti salajase tasemega riigisaladusele ja salastatud välisteabele juurdepääsu load, samuti oli tal sellel ajal ametialane juurde-pääs kaitseministeeriumis käideldavale asutusesisesele teabele.
• Harju maakohus mõistis Simmi 25. veebruaril kokkuleppemenetluse käigus riigireetmises ja asutusesisese teabe edastamises süüdi ning mõistis talle liitkaristuseks 12 aasta ja kuue kuu pikkuse vangistuse.