Riigiprokurör ei rahuldanud Toobali ja Laasi avaldust lõpetada kriminaalasi oportuniteediga
Riigiprokurör otsustas jätta rahuldamata riigikogu liikmete Priit Toobali ja Lauri Laasi suhtes oportuniteedi kohaldamise taotluse.
13. märtsil teatas riigiprokurör Inna Ombler, et ei rahulda Priit Toobali ja Lauri Laasi oportuniteedi kohaldamise taotlust, teatas Keskerakond.
„Meie taotluse rahuldamata jätmine on seaduse valikuline tõlgendamine prokuratuuri poolt,“ ütlesid Toobal ja Laasi, „oleme seisukohal, et prokuratuur ei taga antud juhul seaduse võrdset kohaldamist ning tegemist on põhiseaduse rikkumisega.“
Riigi peaprokurör Norman Aas esitas 26. veebruaril õiguskantslerile taotluse teha riigikogule ettepanek anda nõusolek Priit Toobalilt ja Lauri Laasilt saadikupuutumatuse äravõtmiseks ja nende suhtes süüdistusakti koostamiseks. Urbo Vaarmannilt saadikupuutumatuse äravõtmiseks nõusoleku andmise taotluse esitas riigi peaprokurör õiguskantslerile juba 21. veebruaril.
Riigiprokuratuur soovib esitada riigikogu liikmetele Priit Toobalile ja Lauri Laasile süüdistuse eraviisilisele jälitustegevusele ja sõnumisaladuse rikkumisele kihutamises. Nimelt kallutasid Laasi ja Toobal süüdistuse kohaselt Ivor Onksioni ebaseaduslikult sisenema Hannes Rummi meilikontole ja edastama neile seal olevad e-kirjad.
Lisaks soovib riigiprokuratuur esitada süüdistuse Priit Toobalile dokumendi võltsimises karistusseadustiku paragrahvi järgi selles, et ta võltsis viite Eesti Keskerakonna kassa sissetuleku orderit, mis kajastavad tegelikkuses mitte asetleidnud sularahaannetusi kokku summas 11 030,28 eurot.
Seoses Priit Toobali kui erakonna juhtivtöötaja ja pädeva esindaja tegevusega on kahtlustatav ka juriidiline isik MTÜ Eesti Keskerakond. Lisaks on antud kriminaalasjas kahtlustatav seoses ebaseadusliku sisenemisega Hannes Rummi meilikontole ning seal olevate e-kirjadega tutvumise ja edastamisega ka Ivar Onksion.
Laasi ja Toobal esitasid aga mõni päev hiljem oportuniteedi kohaldamise taotluse enda suhtes algatatud kriminaalmenetluse võimalikult kiireks lõpetamiseks.
„2013. aastal novembris sai meedia vahendusel avalikuks, et peaminister Andrus Ansipi väimeest Erko Londonit kahtlustati selles, et tema logis sisse oma endise töötaja isikliku e-posti aadressi kontole. Artikli kohaselt tuvastati kriminaalmenetlusega, et Erko London rikkus sõnumisaladust ja sooritas sellega teise astme kuriteo. Nimetatud asjas lõpetati kriminaalmenetlus süüdimõistva otsuseta, kuna Erko London pole kriminaalkorras karistatud ning asjas puudus avalik menetlushuvi – kriminaalmenetlus lõpetati oportuniteediga. Kuna meie kahtlustus on esitatud samadel alustel, kui Erko Londoni kahtlustus, leiame, et asi tuleks lõpetada oportuniteediga, kuivõrd vastasel juhul oleks tegemist ebavõrdse kohtlemisega. Isikute ebavõrdne kohtlemine on aga vastuolus põhiseaduses sätestatuga.“ kirjutati taotluses riigiprokurörile.
Vastavalt põhiseadusele on riigikogu liige puutumatu ning teda saab kriminaalvastutusele võtta ainult õiguskantsleri ettepanekul riigikogu koosseisu enamuse nõusolekul.
Peaprokuröri esitatud taotlusele peaks nüüd reageerima õiguskantsler, kes saab teha riigikogule ettepaneku saadikutelt puutumatus ära võtta. See peab toimuma riigikogu koosseisu enamuse nõusolekul.
Kriminaalmenetluse seadustiku alusel esitab õiguskantsler riigikogule ettepaneku või tagastab taotluse riigi peaprokurörile ühe kuu jooksul alates taotluse saamisest.
