Riigiprokuratuur ei nõustu süüdistustega silmakirjalikkuses
Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni liikmed Priit Toobal ja Lauri Laasi imestasid, miks tahab riigiprokurör Inna Ombler neid kohtus süüdistada Hannes Rummi vanade e-kirjade lugemises, kuid riigiprokurör Heili Sepp ütleb selgesõnaliselt, et juba ära saadetud kirjade lugemise puhul puudub vastuolu põhiseadusega, mis näeb ette õiguse sõnumisaladusele.
20. märtsil laekus riigiprokuratuuri Priit Toobali ja Lauri Laasi kuriteoteade kriminaalmenetluse alustamiseks, kus nad leiavad, et kaitsepolitsei ametnikud on pannud toime kuriteo, mis seisneb selles, et kaitsepolitseiamet on palunud riigikogul edastada kriminaalmenetluses tõendina kasutamiseks tööandja serverisse salvestunud kirjad, mis puudutasid ajaperioodi, millest oli möödunud kuid, teatas riigiprokuratuur.
Nimetatud kirju sooviti saada seoses kriminaalasjaga, milles riigiprokuratuur soovib esitada Priit Toobalile ja Lauri Laasile süüdistuse eraviisilisele jälitustegevusele ja sõnumisaladuse rikkumisele kihutamises. Kriminaalasi puudutab Hannes Rummu kirjavahetust, mille varastamisele kihutamises prokuratuur Toobalit ja Laasit kahtlustab.
31. märtsil saatis juhtiv riigiprokurör avaldajatele kriminaalmenetluse mittealustamise teate. Kuivõrd kriminaalmenetluse mittealustamise teade on saadetud kuriteoteate esitanud Toobalile ja Laasile ja ei ole kolmandate osapoolte jaoks avalik dokument, ei saa prokuratuur teate sisu detailselt avada.
"Samas saame kinnitada, et teates võttis juhtiv riigiprokurör arvesse konkreetse juhtumi asjaolusid ja analüüsis põhjalikult erinevaid seadusesätteid. Kriminaalmenetluse mittealustamise teates asus juhtiv riigiprokurör seisukohale, et elektroonilise kirjavahetuse väljanõudmine riigikogult ja selle väljastamine toimus kooskõlas seadusega," kommenteeris riigiprokuratuuri avalike suhete osakonna juhataja Kadri Tammai.
Keskerakondlasi riigiprokuratuuri selgitus ei veena. "Tekkinud on väga huvitav olukord, kus riigiprokurör Inna Ombler tahab meid kohtus süüdistada Hannes Rummi vanade e-kirjade lugemises, kuid riigiprokurör Heili Sepp ütleb selgesõnaliselt, et juba ära saadetud kirjade ehk edastusprotsessi läbinud kirjade puhul puudub vastuolu põhiseaduse §-ga 43, mis näeb ette õiguse sõnumisaladusele," rõhutavad Toobal ja Laasi Keskerakonna pressiteates.
"Riigiprokurör Heili Sepp kirjutab, et karistusseadustiku § 156 näeb ette kriminaalvastutuse kirjavahetuse ja sidevahendi abil edastatud sõnumi saladuse rikkumise eest. Põhiseaduse §-i 43 sõnumisaladuse kaitsealasse kuuluvad aga vaid sõnumid, mis on hetkel kommunikatsiooniprotsessis, kuid sinna ei kuulu saadetud ja andmekandjale salvestatud sõnumid," märkisid riigikogu liikmed.
Toobal ja Laasi leidsid, et taaskord on näha, kuidas prokuratuur kohaldab nende suhtes seaduseid valikuliselt. "Kuidas saab üks riigiprokurör süüdistada meid selles, milles teine riigiprokurör seaduse rikkumist ei näe? Vaadates toimuvat, on üha selgemalt näha, kuidas opositsioonipoliitikuid taga kiusatakse," süüdistasid Toobal ja Laasi.
