„Idapiiri projekteerimisel ja katselõikude rajamisel ilmnes, et praegusele 10-meetrisele piiriribale on piiri valvamiseks vajaliku taristu rajamine väga keeruline,“ rääkis siseminister Mart Helme. „Kõik piirilõigud on väga erineva maastikuga ja seetõttu vajab piiritaristu väljaehitamine erilahendusi ning pea iga piirilõik tuleb projekteerida looduslikke tingimusi ja piiriehitiste eripära arvestades. Seetõttu hakkab piiririba laius varieeruma vastavalt maastikule ja tegelikele vajadustele,“ märkis siseminister.

Lisaks piiririba sätete muutmisele kehtestatakse piiriribast sisemaa poole kuni viie kilomeetrine piiriribaga paralleelne piirivöönd. „Piirivööndi kehtestamisega ei looda sisult uut piiranguvööndit, sest juba täna on välispiirist vähem kui viie kilomeetri kaugusel kavandatava tegevuse korral kohustus see kooskõlastada, kuid senimaani polnud piirivööndit seaduses määratud,“ ütles siseminister Mart Helme ning lisas, et piirivööndi tähistamiseks saab politsei- ja piirivalveamet õiguse paigaldada märke ja tähiseid, et juhtida inimeste tähelepanu sellele, et nad viibivad välispiiri läheduses.

Seaduseelnõus märgitud kolmanda muudatusena võimaldatakse politsei- ja piirivalveametil sõlmida haldusleping sõidukite maanteepiiripunkti sisenemise korraldamiseks ja piiriületuse ootejärjekorra andmekogu haldamiseks. Seni oli sellise halduslepingu sõlmimise õigus ainult siseministril. Lisaks eraldatakse piirijärjekorra korraldamine kui liikluskorralduslik meede piirirežiimi regulatsioonist ning piiriületuse ootejärjekorra korraldamise eest võetavate tasude ülemmäärad kehtestatakse euro täpsusega.

Eesti riigipiiri kogupikkus on 1448,6 km, millest 767 km on merepiir, 343 km on Eesti-Läti vaheline maismaapiir ning 338,6 km on Eesti ja Venemaa vaheline ajutine kontrolljoon.

Seadusemuudatus jõustuks 2020. aasta 1. augustil.