Kahjulikuks peetud leping sõlmiti 1992. aasta kevadel riigikantselei autobaasi ja MB Autokeskuse (nüüdne Silberauto Järve) esindajate vahel, kuid reaalselt oli tegemist lähedastes suhetes inimestega, kirjutab Eesti Päevaleht. Rentniku esindaja Arno Sillat oli riigikantseleis töötanud veel samal aastal, misjärel ta läks üle MB Autokeskusesse.

Rendileandja ja baasidirektor Väino Kaldoja vahetas poolt 1996. aastal, kui liitus samuti Mercedese-müüjatega, kus ta on uue nimega Silberauto Järve juhatuse esimees.

Riigikantselei autobaasi ja MB Autokeskuse vahel sõlmitud 50-aastane rendilepe jätab riigile vähe võimalusi lepingut valutult muuta või lõpetada. Automüüja Sillati ja tollase baasidirektori Kaldoja allkirjadega paber endistele riigi autobaasi ruumidele jätab rendilepingu lõpetamise õiguse kolmekuuse ette-teatamisega ainult rentnikule.

Rendileandja võimalust lepet katkestada ei mainita. Ka sisaldab lepe mitmes punktis vajadusel kahju hüvitamist rentnikule, kuid mitte sanktsioone rentniku üleastumiste korral. Ühtlasi mainib leping eesõigust objekti ostuks ja viitab võimalusele, et leping pikeneb samadel alustel automaatselt veel 50 aastat.

Riigikontroll on juhtinud tähelepanu sellele, et ruumide 26-kroonine ruutmeetrirent ei vasta turuhinnale, kuid kolmapäeva hommikul lükkas Silberauto esindaja selle väite ümber, mainides ulatuslikke lisatasusid, mis tõstvat hinna mitmekordseks.

Õhtuks teatas firma suhtekorraldaja siiski, et nad on teinud valearvestuse ja 26-kroonine ruutmeetrihind peab paika. Rendileping näitab aga, et varem on ruume renditud koguni 17-kroonise ruutmeetrihinnaga. Riigikontrolli esindajate sõnul on nemad soovitanud praegu Tallinnas Tatari 56/58 paiknevat objekti haldaval välisministeeriumil lepet riigile soodsamaks muuta.

Ministeerium ilmutas aga pessimismi, sest leping on rentnikku tugevasti kindlustanud igasuguste muudatuskatsete vastu. Riigikontrolli pressiesindaja Sven Soiveri sõnul pole välisministeeriumilt nendeni jõudnud kõik lepingumuudatused, mida on kümneid.