Jänes ütles intervjuus BNS-ile, et kirikute jaoks on ette nähtud pühakodade riiklik programm, kuid selle eelarve on nii väike, et selle eest saab teha ainult pisitöid ja Pöide kiriku kordategemiseks sellest ei jätku.

Jänes tunnistas, et Saaremaa üks vaatamisväärsusi ja kindlasti ahitektuuriilise ülesehituse poolest erilise Pöide kiriku olukord valmistab talle muret, kuna see pühakoda on seisnud aastakümneid väga kehvas olukorras.

"Ma ei näe praegu varianti, et see pühakodade programm suudaks aidata Pöide kirikut, kuna siin on tarvilikud väga suured summad. Pigem tasub töötada teiste võimaluste kallal. Me oleme pöördunud praegu CO 2 kvootide müügiprogrammi poole, et sealt saada meie kirikutele abi. Paljud Eesti kirikud vajavad katuste renoveerimist, küttesüsteemide ja akende vahetust ja muid energiat säästvaid töid. Aga Pöide kirik selle programmi alla ei lähe. Pöide kiriku puhul ei ole tegemist energiasäästlikkusega, kuna seal ei ole vaja renoveerida, vaid üles ehitada," lausus Jänes.

Kultuuriministri hinnangul on Pöide kiriku ühesehitamisel mõistlik mõelda järgmise eelarveperspektiivi eurorahade peale. "Ma ausalt öeldes ei näe muud varianti. Tartus näiteks on Pauluse kiriku renoveerimine kirjutanud projekti piirkondliku konkurentsivõime toetuste meetmesse ja võib-olla midagi analoogilist võiks olla aastate 2014-2020 eelarveperspektiivis ja Pöide kiriku jaoks," sõnas Jänes.

Saaremaal Pöide vallas Pöide külas asuv kirik on suurim ühelööviline kirik Lääne-Eestis ja saartel. Kirik on praegu väga halvas seisukorras ja selle võlve ähvardab kokkuvarisemine. Pöide vallavanem Jüri Linde on öelnud, et kõige kiireloomulisem töö on Pöide kirikule uue katuse ehitamine, kuna see aitaks aeglustada kiriku lagunemist. Selleks oleks Linde sõnul tarvis kaheksa miljonit krooni. Kolme aasta eest taotles Pöide vald abiraha Norra abivahenditest, kuid vald sai eitava vastuse.

Pöide kiriku esmane variant valmis 1230. aastatel. Algkirik oli ühelööviline tornita võlvimata ehitis. Sellest ehitusperioodist on säilinud vaid osa praeguse kiriku külgseinte alumisest poolest ning hiljem kinni müüritud ümarkaarne meesteportaal lõunaküljes. Põhjaküljes asunud naisteportaal lammutati uue, gooti stiilis sissepääsu rajamisel.

Praegune kirik ehitati umbes sajand hiljem – 14. sajandi keskpaiku, 1343. aastal Jüriöö ülestõusu käigus saarlaste poolt hävitatud Pöide ordulinnuse varemetele. Kiriku torn ehitati juurde ilmselt 15. sajandil. Kirik on mitu korda saanud tulekahjus kannatada, viimati pärast pikselöögist põlema süttimist 1940. aastal, mil hävisid tornikiiver ja puitvahelaed.

Pärast Muhu kiriku konserveerimistöid 1958. aaastal alustati katustamis- ja konserveerimistöid ka Pöide kirikus. Tööd lõpetati 1961. aastal. Pikihoone oli selle käigus saanud uue algse kõrgusega katuse, torn uued puitvahelaed, ühe raudbetoonist vahelae ja madala lampkatuse.