Riigil on õnnestunud 13 aastaga karuputke levikut oluliselt piirata. Kas sama saatus ootab kibuvitsa?

 (96)
Sosnovski karuputk.
Sosnovski karuputk.Foto: Andres Putting

Eile vahendas ERR, et keskkonnaministeeriumi käsul hakatakse tuleval aastal kibuvitsapõõsaid hävitama. Esimesena võetakse ette rannikualad. Eestil on varasemalt võõrliigi tõrjumisest ette näidata edukas töö karuputke vastu - Lätis kasvab see 80 000 hektaril, Eestis vaid 2000 hektaril.

Keskkonnaministeerium võttis kibuvitsa luubi alla, kuna taim tõrjub välja kodumaised liigid. Kui karuputk on aga igati kahjulik taim, pakub kibuvits silmailu, taime marjad on vitamiinirikkad, kibuvitsaõitest saab teha teed, moosi ja roosivett ning lisaks peaks kibuvitsatõmmis olema hea südamele, neerudele ning kolesteroolile. “Karuputke mahl võib teha aga palju kahju,” teatas keskkonnaameti pressiesindaja Sille Ader. Karuputke mahl koostöös päikesevalguse ehk UV-kiirtega tekitab suured valulikud villid, millest hiljem võivad jääda alles pigmendilaigud.

Just karuputke kahjulikkuse pärast on õnnestunud Eestis kümne aastaga taime levikule piir peale saadud. Ader selgitas, et kuigi riik hakkas juba 2006. aastal taime tõrjumisega tegelema, on tõrjumise mõju viimase kümne aasta jooksul näha olnud. Nimelt võtab karuputkekolooniate nõrgendamine aega neli-viis aastat, alles siis näeb olulist taimede hulga vähenemist.

“Kui varem hävitati karuputke mürgiga, siis nüüd tehakse seda võimalikult palju väljakaevamise teel,” ütles Ader. Sedasi ei reosta mürgid loodust. Juhised, kuidas karuputk sääraselt välja kaevata, et ükski juurejupp enam mullast uut putke ei kasvata, leiab keskkonnaameti kodulehelt.

Riik on planeerinud kulutada 120 000 eurot tänavu Lõuna-Eestis karuputkede tõrjumiseks ja ligi 170 000 Põhja-Eestis. Kuna kibuvitsa hakatakse alles uuel aastal tõrjuma, pole veel kindel, kui palju raha riik selle tarbeks eraldab.