Riigikontrolör süüdistab Ligi soovis kergekäeliselt reserve kulutada ja garantiisid anda
Riigikontroll süüdistas, et rahandusministeeriumis valminud uus riigieelarve baasseadus muudab valitsuse jaoks liiga lihtsaks stabiliseerimisreservi ära kulutamise ja riigigarantiide andmise Euroopa stabiilsusmehhanism ESMiga analoogsetel juhtumitel. Rahandusministeerium vastas, et riigikontroll on asjadest valesti aru saanud.
Riigikontrolör Alar Karis saatis Ligile kriitilise kirja, milles kirjutas, et stabiliseerimisreservi kasutamise eesmärgiks on jätkuvalt pakkuda finantspuhvrit eelkõige võimalike kriisiolukordade rahastamiseks, kuid erinevalt kehtivast riigieelarve baasseadusest ei ole uue eelnõu kohaselt reservi eesmärgiks enam ainult pikaajaliste investeeringute tegemine, vaid vajaduse korral ka raha lühiajaline kasutamine.
Muu hulgas loobutakse riigikontrolli hinnangul senisest konservatiivsest seisukohast, kus reservi suurendati automaatselt riigieelarve kassalise ülejäägi arvelt. Samas antakse rahandusministeeriumile õigus valitsuse nõusolekul stabiliseerimisreservi raha eest ostetud väärtpabereid kasutada tähtajaga kuni kuus kuud riigi võlakohustuste tagamiseks.
"Riigikontrolli hinnangul peaks stabiliseerimisreserv jääma konservatiivseks ja pikaajaliseks raha hoidmise viisiks. Lühiajalised tehingud ning tehingud stabiliseerimisreservi rahaga ilma riigikogu kooskõlastuseta ei peaks olema lubatud," leidis Karis.
Rahandusministeeriumi riigikassa osakonna juhataja Merle Wilkinson vastas, et uue eelnõuga ei muudeta stabiliseerimisreservi vahendite kasutamisel võtmise otsustuspädevusi. Stabiliseerimisreservi vahendite kasutusele võtmine on tema sõnul jätkuvalt riigikogu otsustada, valitsuse ettepanekul ning selle vahendite haldamisel peab lähtuma konservatiivsest investeerimisstrateegiast.
"Samal ajal suurendati reservi vahendite kasutamise konservatiivsust - loobuti kehtivast põhimõttest, mille kohaselt võib kuni kolm protsenti reservi mahust võtta riigieelarvega erandina kasutusele ilma riigikogu eelneva otsuseta. Seega ei saa reservi vahendeid kasutada riigi jooksvate kulude katteks," teatas Wilkinson.
Võrreldes kehtiva seadusega on eelnõust välja jäetud säte, mille alusel riigieelarve kassapõhise arvestuse ülejääk ehk riigieelarve tulude ja kulude vahe suunatakse automaatselt reservi. Wilkinson kritiseeris seda sätet, sest see ei võimalda alati lähtuda konservatiivsest finantsjuhtimisest, sest ei arvesta finantseerimistehingute, näiteks riigiettevõtete aktsiakapitali suurendamise negatiivset mõju riigi raha jäägile ega vajadust maksta tagasi võetud laenud.
"Praegu kehtib kord, et majanduslanguse aastatel riigieelarve kulude finantseerimiseks võetud laenu ei saa me tagasi maksta ja peame refinantseerima uute laenudega, sest riigieelarve kassaline ülejääk ehk tulude ja kulude vahe peab minema automaatselt stabiliseerimisreservi," kritiseeris Wilkinson.
"Meie hinnangul ei ole see konservatiivne riigi finantsjuhtimise põhimõte," selgitas Wilkinson, miks on eelnõust välja jäetud stabiliseerimisreservi automaatne suurendamine kassalise ülejäägi arvel.
Riigikogu õigused ei muutu
Riigikogul on tema sõnul endiselt õigus otsustada riigieelarve ülejäägi suunamist stabiliseerimisreservi. Pealegi ei muutu uue eelnõu järgi senine praktika, sest viimase kümne aasta jooksul ei ole riigieelarve kassalise ülejäägi arvelt stabiliseerimisreservi suurendatud, sest riigikogu on muutnud automaatsest stabiliseerimisreservi suurendamist oma otsustega ning suunanud ülejäägid pensionite erireservi ja kassareservi.
Eelnõuga antakse rahandusministeeriumile õigus valitsuse nõusolekul stabiliseerimisreservi vahendite arvelt ostetud väärtpabereid kasutada tähtajaga kuni kuus kuud riigi võlakohustuste tagamiseks. Selle sättega ei kasutada stabiliseerimisreservi raha riigi kulude tegemiseks, reservi väärtpabereid kasutatakse ajutiselt tagatisena.
Ulatusliku finantskriisi olukorras võib Wilkinsoni sõnul riigi jaoks mõistlikel tingimustel ja operatiivselt laenu saamiseks osutuda hädavajalikuks lühiajaliste repotehingute või võlakirjade müügi- ja tagasiostutehingute sõlmimine, kuni riigile muu võlakohustuse võtmiseni.
Sellest tulenevalt antakse valitsusele õigus lubada rahandusministeeriumil lühiajaliselt kasutada stabiliseerimisreservi vahendite arvelt ostetud väärtpabereid riigi repotehingute või väärtpaberite müügi- ja ostutehingute alusvarana. Hiljemalt kuue kuu möödudes tagastab rahandusministeerium riigi rahavoo juhtimiseks ajutiselt laenatud võlakirjad stabiliseerimisreservi. Nimetatud säte on eelnõusse lisatud lähtuvalt Eesti riigi finantseerimisraskustest 2009. aasta finantskriisi ajal ja viimaste aastate euroala ulatusliku finantskriisi erinevatest õppetundidest ning seda kasutatakse vaid erandjuhtudel.
Kas riigigarantiide andmine läheb lihtsamaks?
Riigikontrolli hinnangul tahab rahandusministeerium muuta riigigarantiide andmise senisest lihtsamaks, mis pole Karise hinnangul mõistlik. Eelnõu järgi seab tulevikus riigikogu limiidi, mis hõlmab nii laene kui ka garantiisid. Limiidi piires võib valitsus otsustada, kuidas laenusid ja garantiisid kasutada ning anda.
Praeguse seaduse järgi kehtestab riigikogu limiidi valitsuse võetavatele laenudele, kuid teeb iga riigigarantii andmise otsuse ise, sõltumata garantii suurusest või sellest, kellele garantii antakse. Lihtsustatult toob muudatus riigikontrolli hinnangul kaasa selle, et tulevikus otsustaks Euroopa Stabiilsusmehhanismiga analoogsetel juhtumitel riigigarantii andmise valitsus. Taoline olukord vähendab riigikontrolli hinnangul avalikkuse kontrolli eelarvete üle.
Jällegi vastas Wilkinson, et riigikontroll saab eelnõu sisust valesti aru. Kehtiva eelnõu järgi võib valitsus anda riigikogu poolt kinnitatud limiidi ulatuses laenu ka välismaistele isikutele. See muutub uue eelnõuga, mis sätestab, et välismaiste organisatsioonide või riikidega seotud laenude ja riigigarantiide andmise otsustab just riigikogu. Eelnõu lubab valitsusel anda laene ja riigigarantiisid vaid Eestis asuvatele või tegutsevatele isikutele.
Viide ESMile kui garantiiskeemile on Wilkinsoni sõnul eksitav. Eesti ei ole andnud ESMile riigigarantiid. ESMil on aktsiakapital, mis koosneb sissemakstavatest aktsiatest ja sissenõutavatest aktsiatest. ESMist abi andmiseks on endiselt vaja riigikogu nõusolekut.
Kehtiva seaduse alusel annab valitsus laenu riigikogu poolt määratud piirmäära ulatuses ja riigikogu üksikute laenude andmist ei otsusta. Samas otsustab riigikogu kõikide riigigarantiide andmise. Uue eelnõuga reguleeritakse riigi antavaid laene ja riigigarantiisid ühtselt, kuna mõlema tehinguga võtab riik krediidiriski. Erinevus on vaid selles, et laenu andmisel kasutatakse riigi likviidseid vahendeid kohe, riigigarantii korral vaid siis, kui on vajalik täita garantiikohustus.
"Eelnõu alusel võib valitsus anda laenu või riigigarantiid Eestis asuvale või tegutsevale avalik-õiguslikule juriidilisele isikule, kohalikule omavalitsusele, riigi sihtasutusele, riigi äriühingule või finantsasutustele riigikogu poolt määratud piirmäära ulatuses. Välismaiste organisatsioonidele või riikidega seotud ja valitsuse limiiti ületavate laenude ja riigigarantiide andmise otsustab riigikogu," kinnitas Wilkinson.
