Riigikontrolli audit: omavalitsused teevad maamaksu arvestamisel arvutusvigu
Arvutusvigade või seaduse tõlgendamisvõimaluste tõttu vääralt arvestatud maamaks pole küll põhjustanud riigile märkimisväärset kahju, kuid osa maksumaksjaid on selle tulemusel saanud põhjendamatuid soodustusi või pidanud maksma vajalikust suuremat maamaksu, edastas Riigikontroll.
Maamaksuseaduse kohaselt arvutab maamaksu maksu- ja tolliamet (MTA) kohalike omavalitsuste esitatud andmete alusel. Riigikontroll tuvastas, et MTA ei täida seadusest tulenevat ülesannet kontrollida omavalitsuste esitatud maamaksuandmeid.
Kuigi kogu maamaksust saadav tulu kantakse omavalitsuse eelarvesse, on maamaks riiklik maks. Riik aga ei ole omavalitsuste kasutusse andnud ühtseid andmebaase ega rakendusi maamaksu arvutamiseks. Kulutusi, mida omavalitsused peavad seetõttu ise tegema, riik ei hüvita.
Maamaksuseaduse järgi tuleb suur osa looduskaitseliste piirangutega maadest täielikult või osaliselt maamaksust vabastada. Keskkonnaministeerium on oma haldusala asutustega loonud küll kaardirakendused, mis peaksid aitama piirangute olemasolu ja nende ulatust tuvastada, kuid sealsed andmed pole riigikontrolli hinnangul alati täpsed. Enamik omavalitsusi on teinud looduskaitselistest piirangutest tulenevate maksuvabastuste või -soodustuste arvutamisel hulgaliselt vigu.
2013. aastast rakenduv kodualuse maa maksuvabastus toob valdadele ja linnadele tööd juurde. Riigikontrolli hinnangul ei saa riiklike registrite põhjal seadust soovitud kujul rakendada, kuna registrid ei ole omavahel sellisel tasemel ühitatud, et iga maatüki maksuvabastuse kohaldumine või mittekohaldumine automaatselt registrites kajastuks.
Praeguseks on maa-ametile pandud ülesanne luua veebipõhine infosüsteem, mis peab valmima 2014. aasta lõpuks ja seda saab hakata kasutama 2015. aastast. Enne seda tuleb igal omavalitsusel leida võimalused, kuidas tuvastada maaomanikud, kelle elukoht rahvastikuregistri järgi asub maksualusel kinnistul. Edasi tuleb kindlaks teha, kas sel kinnistul asub ka elamu tunnustele vastav hoone. Alles siis saab asuda maksuvabastust välja arvutama. Paljudel juhtudel tuleb selleks raha ilmselt kulutada IT-arendustele, mis pärast riikliku infosüsteemi käivitamist muutuvad kasutuks.
MTA maamaksuandmete esitamise süsteem ei võimalda olemasolevate andmete põhjal kokku arvutada, kui palju jääb omavalitsustel maksuvabastuste tõttu maamaksu saamata. Nagu ei tea keegi täpselt ka seda, kui palju kulub valdadel ja linnadel raha ja aega soodustuste väljaarvutamiseks ning milline võiks olla administratiivkulude kokkuhoid, kui omavalitsused sellest registriandmete võrdlemisest vabastada.
Riigikontrolli arvates tuleb riigil kaaluda maamaksu administreerimise lihtsustamist ja maksu ümberkorraldamist selliselt, et maamaksu arvestamiseks vajalikud andmed saab MTA automaatselt riiklikest registritest. Omavalitsustelt tuleks MTA-l küsida vaid andmeid nende kehtestatud maksumäära ja kohalike maksusoodustuste kohta.
Riigikontroll käsitles auditis ka maamaksu maksmist maa eest, millel pole veel omanikku ega teadaolevat kasutajat. Selliste maade eest maksab maamaksu riigi nimel rahandusministeerium. Omanikuta või kasutajata maa eest maamaksu arvutamist ei ole kuskil reguleeritud ja seetõttu ei ole maksusummat võimalik kontrollida. Rahandusministeerium ei ole kordagi seesuguste maade maamaksu arvutamise õigsuse üle omavalitsustega arutleda soovinud, vaid alati esitatud arvutustega nõustunud.
Maamaks on valdade ja linnade tuluallikatest suuruselt teisel kohal üksikisiku tulumaksu järel. Kõik vallad ja linnad kokku teenisid aastatel 2007–2011 maamaksust keskmiselt 46,9 miljonit eurot aastas, see moodustas 4 protsenti nende kogutuludest ja 7 protsenti maksutuludest.
