Auditi käigus tõdeti, et Eesti kogemuse põhjal sõltub sõidukite ooteaja pikkus piiriületamisel peamiselt Venemaa tolli ja piiripunktide töökorraldusest Eesti-Vene maismaapiiril. Asjaolu, et Vene pool võtab sõidukeid sisse ja laseb neid välja rühmadena, tekitab Eesti piiripunktide kontrolliametite töös häireid ja vähendab nende läbilaskevõimet. Sõidukijuhid ei saa seetõttu olla alati kindlad, et saavad broneeritud ajal piiripunkti siseneda. See on ka põhjuseks, miks elektroonilises ootejärjekorras eraldatakse eelbroneerimiseks vaid ligikaudu pool piirikontrolli teoreetiliselt võimalikest aegadest ning miks paljud sõidukid peavad ootama piiriületust elavas järjekorras.

Kui Eesti ja Vene piirivalvuritel on hea koostöö ning siinse piirivalve toimingud on kiired, siis aeg piiril kulub peamiselt tollikontrolliks ja -formaalsusteks. Kui kahe riigi piirivalve koostöö tugineb valitsustevahelisele kokkuleppele, siis tollil sellist lepet pole ega ole ka koostööd, kuna Venemaa Föderaalne Tolliteenistus pole seda soovinud. Riigikontrollile laekunud info põhjal pärsib kahe riigi tollialast praktilist koostööd asjaolu, et idapoolse partneri tolliteenistusel napib kõrgemalt tasemelt lähtuvaid suuniseid, mis julgustaksid neid Eesti kolleegidega ametlikult suhtlema.

Eesti Riigikontrolli analüüsis selgus, et märkimisväärne osa Eesti piiripunktide töökoormusest kulub nende sõidukite ja busside kontrollimiseks, mille ainsaks eesmärgiks on tuua Venemaalt odavat kütust. Hinnanguliselt ligikaudu 4/5 sõiduautodest ületavad piiri, et osta autokütust. Piiripunktiti olukord erineb. Näiteks Koidula piiripunkti läbivatest sõiduautodest on seesuguseid lausa 9/10. Narvas hinnanguliselt kolmandik bussidest. Kütuseäri lõppemisel väheneks järsult maanteepiiripunktide koormus.

Ebaseadusliku kütuseveo tõkestamise kõrval aitaks piiripunktide läbilaskevõimet suurendada Eesti ja Venemaa vastastikku asetsevate piiri- ja tollipunktide sisukam koostöö ja töökorralduse ning investeerimiskavade ühtlustamine.

Statistikaameti andmetel kasvas Eesti eksport 2010. aastal 35 protsenti, 2011. aastal 38 protsenti. 

Riigikontroll analüüsis Eesti piiripunktide tööd Eesti ja Venemaa maismaapiiril. Eesmärgiks oli juhtida Eesti riigiasutuste tähelepanu, kuidas kaubaveokite piiriületustoiminguid kiirendada ja seeläbi nende piiriületuse ootejärjekordi lühendada.

Politsei- ja Piirivalveameti andmete kohaselt ületasid 2011. aastal sõidukid Eesti ja Venemaa vahelist maismaapiiri enam kui 1,3 miljonit korda, sellest veoautod enam kui 228 000 korda. Aastaga suurenes sõidukite piiriületuste arv 11 protsenti, kahe aastaga 33 protsenti, sellest veoautode piiriületus 29 protsenti. Pole alust arvata, et veoautode piiriületuste arv lähiaastail ei suureneks.