Omavalitsuste kulud andmete esitamisel ainuüksi auditeeritud seitsmele olulisele andmekogule on nende hinnangul suurusjärgus miljon eurot aastas.

Riigikontrolli arvates on andmete esitamine peamiselt riiklik ülesanne, andmekogupidajate arvates mitte. Andmeid esitatakse kohustuslikus korras ja riigi ettekirjutatud reeglite järgi, nii et omavalitsustel ei ole võimalust valida, kuidas ülesanne täita. See on üks põhilisi tunnuseid, mis eristab riiklikke ülesandeid omavalitsuslikest.

Märke on riigikontrolli arvates teisigi, kuid üldistades saab väita, et andmete kogumine sel viisil väljendab selget riiklikku, mitte kitsalt kogukondliku olemusega huvi. Riiklikku huvi ilmestab ka andmete mitmekülgne kasutamine nii riiklikus statistikas kui ka mujal ning riik on teinud enamasti ka jõupingutusi, et andmed omavalitsustelt kätte saada.

Andmekogupidajad väidavad vastu, et andmete kogumisest saavad kasu ka omavalitsused või et andmete esitamine andmekogusse on omavalitsuste muude tegemistega nii tihedalt seotud, et seda ei saa võtta eraldi riikliku ülesandena.

Riigikontrolli arvates on omavalitsuste võimalik kasu asja juures vaid üks nüanss, mis ei kaalu teisi üles. Samuti ei saa Riigikontrolli arvates käsitleda andmete esitamist katkematus seoses omavalitsuse muude ülesannetega, sest enamasti andmete esitamisest nende muude ülesannete täitmine ei sõltu. Näiteks ehitise ehitus- või kasutusloa menetluses ei ole loa taotluse läbivaatamine ja loa väljastamine kuidagi mõjutatud faktist, kas loa andmed on ka ehitisregistrisse kantud.

Toimunud vaidlus võib tunduda pelgalt juriidilise vägikaikaveona, kui andmete esitamine ei põhjustaks omavalitsustele arvestatavaid kulusid. Auditis vaadatud andmekogudesse teevad omavalitsused aastas sadu tuhandeid kandeid, milleks kulub üksjagu raha.

Riigikontroll uuris auditis, kui suuri kulusid toob omavalitsustele kaasa andmete esitamine auditeeritud andmekogudele. Kulude suuruse kindlakstegemisel küsis riigikontroll, kui palju võtab omavalitsusel andmete kandmine infosüsteemi aega.

Riigikontroll palus toimingutele kuluva eeldatava aja kohta arvamust ka andmekogupidajatelt, et osapoolte hinnangutest oleks tasakaalus ülevaade. Kuigi kohalike omavalitsuste ja andmekogupidajate hinnangud andmete sisestamiseks kuluva aja suhtes erinesid, moodustavad andmete esitamisega seotud personalikulud auditeeritud andmekogudes omavalitsuste hinnangul ca 934 000 eurot ja andmekogupidajate hinnangul ca 658 000 eurot. Sellele tuleks juurde arvestada veel ca 15–20% jagu kulusid varade majandamisel nagu IT-seadmete, hoonete jms ülalpidamine.

Vaadates omavalitsuste rahakotti, siis sellises suurusjärgus ei ole omavalitsuste kulusid senimaani korvatud. Riigieelarvest on raha antud vaid sündide ja surmade registreerimise eest rahvastikuregistris (2013. aastal kokku 17 500 eurot). Veel saavad omavalitsused tasu majandustegevuse registri toimingute eest riigilõivuna, kuid see on ka kõik ja selle kahe näitega andmete esitamise otsene rahastamine piirdub. Ülejäänud auditeeritud andmekogude pidamisel omavalitsustele nende toimingute eest raha ei maksta.

Väidetavalt on kulude katteallikaks riigilõiv ka ehitisregistritoimingute eest ning sotsiaalteenuste ja ­toetuste andmeregistris kaetakse kulud riigilt saadava toetusega, kuid see ei ole üheski õigusaktis niiviisi välja öeldud ega ole tehtud ka arvutusi, kas sellest rahast registritoiminguteks üldse piisab.

Riigikontroll soovitab ministritel, kelle valitsemisalas auditeeritud andmekogusid peetakse, leppida omavalitsustega kokku andmete esitamisega seotud ülesande rahastamise põhimõtetes. Omavalitsuste riiklike ülesannete kulude täpne hüvitamine võiks riigikontrolli arvates olla igal aastal aruteluks riigieelarve läbirääkimistel omavalitsuste ja Vabariigi Valitsuse vahel. Sellega seoses soovitab Riigikontroll rahandusministril täiendada riigieelarve baasseadust.

Eelnevale lisaks täheldas Riigikontroll osa andmekogude puhul tõsiseid probleeme ka andmete kvaliteediga ning soovitas seal andmete kogumise korraldust parandada.