Riigikontroll: riik ei tea, kus ja kui palju kaevandada

Rii­gil puu­dub üle­vaa­de, kui pal­ju maa­va­ra­sid on Ees­tis al­les, ning plaan, kuidas karjää­re ava­da.

Kui­gi kae­van­du­set­tevõte­te soov ava­da uu­si karjää­re te­ki­tab sa­ge­li te­ra­va vas­tas­sei­su ko­ha­li­ke ela­ni­ke­ga, oleks kae­van­da­ja­tel hõlbus lei­da hoo­pis so­bi­va­maid maard­laid, kirjutab Eesti Päevaleht.

 „Võima­li­ke karjää­ri­de asu­koh­ta­de­le on roh­kem al­ter­na­tii­ve, kui ava­li­kus­ta­tud in­fo jär­gi võiks ar­va­ta," sei­sab rii­gi­kont­rol­li ehi­tus­maa­va­ra­de kae­van­da­mist kä­sit­le­vas au­di­ti eelnõus, mis amet­li­kult ava­li­kus­ta­tak­se paa­ri nä­da­la pä­rast.

„See­ga on ko­ha­li­ke ela­ni­ke ja kae­van­da­mis­hu­vi­de konf­lik­ti kor­ral võima­lik ot­si­da karjää­ri­de­le so­bi­va­maid asu­koh­ti, kuid se­da po­le ena­mas­ti teh­tud," tea­tab rii­gi­kont­roll jah­ma­ta­va tõe. Nii näi­teks võiks jät­ta ju­ba aas­taid pal­ju kir­gi kütnud põhja­veea­lu­se Na­ba­la pae­maard­la kae­van­dus­load väl­ja and­ma­ta ja sel­le ase­mel lei­da kae­van­da­mi­seks so­bi­va­mad ko­had.

Geoloogiline uuring = luba

Au­di­tis tuuak­se esi­le, et geo­loo­gi­de sõnul lei­dub Ees­tis se­ni ala­sid, mis so­bi­vad geo­loo­gi­li­se ehi­tu­se ja kesk­kon­na­tin­gi­mus­te poo­lest kae­van­da­mi­seks ise­gi pa­re­mi­ni kui mõned re­gist­ree­ri­tud maard­lad.

Sel­le­ga rii­gi­kont­rol­li krii­ti­ka ei piir­du ja do­ku­men­dis nen­di­tak­se lau­sa, et karjää­ri­de asu­koh­ta va­li­des läh­tu­tak­se täie­li­kult kae­van­da­ja­te hu­vi­dest ja karjää­ri­de ava­mi­ne ot­sus­ta­tak­se si­su­li­selt ju­ba geo­loo­gi­li­se uu­rin­gu loa väl­jas­ta­mi­se­ga. „Kesk­kon­namõju­de hin­da­mi­se (KMH) tu­le­mus­te alu­sel po­le kor­da­gi keel­du­tud kae­van­da­mis­loa väl­jaand­mi­sest," tea­tab rii­gi­kont­roll ja li­sab, et KMH-aruan­ded jää­vad pea­lis­kaud­seks ja se­das­ta­vad ilm­sel­geid tõde­sid. „Kesk­kon­na­mi­nis­tee­riu­mi töö­ta­jad on ka ava­li­kult sel­gi­ta­nud, et kui KMH te­hak­se, siis kae­va­dus ka tu­leb, sest aren­da­ja ei ta­ha ra­ha ku­lu­ta­da il­maas­ja­ta teh­ta­va KMH pea­le."

Li­saks tu­leb au­di­tist väl­ja, et rii­gil po­le üle­vaa­det, kui pal­ju ja mil­li­seid ehi­tus­maa­va­ra­sid meil te­ge­li­kult veel al­les on, ning puu­dub ka plaan, kui­das ja kus karjää­re ava­da. Näi­teks tuuak­se Jär­va­maal asuv Koi­gi vald, ku­hu va­ba­rii­gi va­lit­sus ot­sus­tas an­da geo­loo­gi­li­se uu­rin­gu loa, ehk­ki ko­ha­lik oma­va­lit­sus sei­sis sel­le­le vas­tu ja see pol­nud kooskõlas val­la aren­gu­ka­va ega üldp­la­nee­rin­gu­ga.

„Loa and­mi­sel jäe­ti ar­ves­ta­ma­ta ole­ma­so­le­va­te kar-jää­ri­de lä­he­dus ja see, et vaid­lu­s-a­lu­se ala­ga piir­neb enam kui 70 hek­ta­ri suu­ru­ne ala, mil­le­le oli oma­va­lit­su­se nõuso­le­kul ju­ba lu­ba väl­ja an­tud ning kus pla­nee­ri­tak­se lä­hia­jal alus­ta­da kae­van­da­mist," se­das­tab au­dit. Rii­gi­kont­roll äh­var­dab, et kui se­ni­ne po­lii­ti­ka jät­kub, siis eri­ti re­gio­naal­ta­se­mel am­men­du­vad va­rud kii­res­ti.

Kesk­kon­na­mi­nis­tee­rium ava­lik­ku­se­le sel­gi­tu­si and­ma ei soos­tu­nud ja jät­tis kõik Ees­ti Päe­va­le­he küsi­mu­sed vas­tu­se­ta. „P­rae­gu on te­gu au­di­ti eelnõuga, mis on mõel­dud amet­kond­li­kuks ka­su­ta­mi­seks ja mi­da amet­ni­kel ei ole õigus kom­men­tee­ri­da," tea­tas mi­nis­tee­riu­mi pres­sie­sin­da­ja Ag­nes Jürgens. Sel­gi­tus­te and­mi­seks lu­bas Jürgens kor­ral­da­da eral­di pres­si­kon­ve­rent­si siis, kui au­di­ti tu­le­mu­sed amet­li­kult tea­ta­vaks te­hak­se.

Vanad karjäärid jäävad korrastamata

Riigikontrolli audit toob esile, et kaevandamisega rikutud maastike pindala suureneb pidevalt, sest avatakse uusi karjääre ja jäetakse vanad korrastamata. „Karjääride korrastamise tingimuste seadmine on halvasti korraldatud, järelevalvet ei tehta ja riiklikke sunnivahendeid ei rakendata," seisab auditi eelnõus. Seejuures peaks kaevandaja alustama rikutud maa korrastamist esimesel võimalusel ning kaevandusloa kehtivuse lõppedes peaks karjäär olema korrastatud - enamasti neid nõudeid ei järgita.

„Levinud on praktika, kus kaevandajad esitavad enne kaevandamisloa kehtivusaja lõppu taotluse loa pikendamiseks ja karjääri laiendamiseks ning lubade pikendamisel lükkub ka korrastamise tähtaeg edasi."

Tallinna tehnikakõrgkooli geoloogia ja keskkonnaõpetuse professor Rein Einasto tõi esile, et kohalike elanike poolehoiu võitmiseks tuleks kaevandusload anda kuni kümneks aastaks ja väiksematele karjääridele ning kaevandajatele tuleks seada tingimus karjäär hiljem ilusana maha jätta. „Esikohale tuleb seada maastikukujundus, ammendunud karjäärist saab ju lihtsalt teha näiteks ilusa veekogu."

Einasto sõnul on riik jätnud killustiku tootmise kaevandaja mureks ning ettevõtja peab ise sobivaid kohti otsima ja keskkonna-mõju hindamise tellima. Paljud head maardlad asuvad eramaal ja sinna kaevandajad ligi ei pääse.

Ministeeriumi vastuseta jäänud küsimused

• Miks lastakse ettevõtetel avada uusi karjääre kohtades, kus see tekitab keskkonnaalaseid ja sotsiaalseid probleeme, kui tuleb välja, et kaevandamiseks on palju sobivamaid maardlaid?

• Mis mõte on KMH-del, kui neist pole seni mitte mingit tolku olnud?

• Miks on KMH tellimine arendaja enda ülesanne? Kas see ei tekita erapoolikust (tellija muusika)?

• Kas KMH tellimine ei tuleks jätta riigi teha?

•Riigikontroll teatab, et kaevandamisega rikutud maastike pindala suureneb, sest uusi karjääre avatakse, ent vanu ei korrastata. Miks on jäetud tegemata järelevalve vanade karjääride kohta?

• Miks pole määratud karjääridele aastaseid kasutusmäärasid?

•Riigikontroll teatab ka, et riigil puudub usaldusväärne ülevaade ehitusmaavarade varudest ja kaevandamisest. Kuidas te seda kommenteerite?

• Mida on keskkonnaministeeriumil plaanis ette võtta, et neid asju muuta?

Refereeritud artikli originaaltekst Eesti Päevaleht Onlines