Riigikontroll: ministeerium peaks ERMi uut hoonet ehitades arvestama ka tulevikukuludega
Riigikontroll rõhutab riigikogule esitatud aruandes, et kultuuriministeerium peaks uute kultuuriobjektide ehitamise juures arvestama ka suuremate hoonete ülalpidamiskuludega tulevikus. ERMi uue hoonega lisanduks 800 000 eurot uusi kulusid aastas.
„Ehitamisega kaasnevate kulude suurenemise üheks põhjuseks on, et kultuuriministeerium ei hinda uue ehituse rahastamise üle otsustamisel selle ehitamisega tulevikus kaasnevaid tegevuskulusid ega nõua teostatavus-tasuvusanalüüside tegemist," selgitas riigikontroll, et ministeerium ei tea seetõttu, kui suure koormuse toob investeeringuotsus eelarvele tulevikus.
Samas tekib probleeme ka teostatavus-tasuvusanalüüse koostades, näiteks tõi Euroopa Komisjon eesti rahva muuseumi taotlust suvel kritiseerides välja, et muuseumi uue hoone taotlusele lisatud analüüsis ei olnud adekvaatselt ja realistlikult hinnatud tulevikukulusid ning võimalikku tulu.
Muu hulgas juhtis Euroopa Komisjon tähelepanu sellele, et näitusepinda oleks uues majas kümme korda rohkem kui praeguses muuseumis ja see oleks suurim muuseum Euroopas, mida ELi toetusrahaga tehtud. Kui siiani on aastas umbes 6000 inimest maksnud pileti eest 0,75 eurot, siis esitatud analüüsi kohaselt eeldatakse, et tulevikus peaks 142 000 inimest olema valmis maksma pileti eest 6 eurot.
Keskmiselt külastaks arvutuste kohaselt muuseumi 500 inimest päevas, samal ajal viibiks muuseumis umbes 150 inimest, mis teeb ühe külastaja 40 ruutmeetri kohta, seega näiks muuseum enamiku ajast tühi. Uue hoonega lisanduks aastas 800 000 eurot ülalpidamiskulusid, mis moodustaks umbes 6,2 protsenti kõigist muuseumidele minevatest ülalpidamiskuludest. Arvutuste aluseks on samas eeldus, et muuseumitöötajate palk ei tõuse ning on keskmiselt 640 eurot ka aastal 2015.
Euroopa Komisjon analüüsis eesti rahva muuseumi uue hoone plaane kui piirkonna konkurentsivõime suurendamise projekti ja seetõttu arvestati peamiselt majanduslikke aspekte ning leiti, et projekt ei ole majanduslikult õigustatud. Kõrgete ülalpidamiskulude ja madalate palkade juures ei peeta projekti mõistlikuks ega perspektiivikaks. Uute plaanide kohaselt antakse muuseumi ehitus üle ASile Riigi Kinnisvara, see aga tähendab, et tulevaste kulude arvestus võib oluliselt muutuda.
Ühelegi kultuuriobjektile ei piisa omatuludest
Riigikontrolli hinnangul pole oluline, kelle raha eest uusi hooneid ehitatakse – suurenevad tegevuskulud tuleb igal juhul katta riigieelarvest. „Riigikontroll ei sea kahtluse alla, et eesti rahva muuseumi ruumiprobleem vajab lahendust, kuid küsimus on selles, millist ja kui kallist hoonet ehitatakse ning mida see tähendab riigi tulevikukuludele."
Siiani pole ükski riiklik kultuuriobjektsuutnud end omatuludest ära majandada, kuid plaane peetakse siiski ainult ehitamis- või renoveerimiskulude katmiseks. Riigikontroll rõhutas, et kultuuriministeeriumi otsustusprotsessis ei pöörata piisavat tähelepanu majanduslikele aspektidele, sealhulgas suurenevatele tegevuskuludele, mis kaasnevad uute või suurenenud hoonete ülalpidamisega ning enamasti ka töötajate arvu kasvuga.
Ülalpidamiskuludega arvestamine on riigikontrolli hinnangul aga äärmiselt oluline, kuna kultuuriasutuste ülalpidamiskulud moodustavad koos suuremate investeeringutega ministeeriumi valitsemisala eelarvest enamiku. „Näiteks kulus 2010. aastal umbes pool kultuuriministeeriumi eelarvest kümne suurema asutuse või objekti peale," nentis riigikontroll. Teiste asutuste (enamasti muuseumide ja teatrite) ülalpidamise, spordi, kunsti, kirjanduse ja rahvakultuuri valdkonna ning ministeeriumi erinevate programmide rahastamiseks jääb kolmandik eelarvest.
Suurte investeeringutega kaasnev n-ö kindlaksmääratud osa kultuuriministeeriumi eelarves on riigikontrolli kinnitusel jõudsalt kasvanud ning suureneb veelgi ja seetõttu jääb vaba raha, mida näiteks erinevatesse programmidesse või muuks kindlaks sihtotstarbeks suunata, praeguste investeerimisplaanide realiseerumisel tulevikus veel vähemaks. Samuti ei jätku ülalpidamiskulude osa kasvades raha, et kultuurisektoris niipea palku tõsta.
