Rahatrahvi ja aresti kõrval tuleks kasutusele võtta täiendavad mõjutusvahendid, näiteks kohustus osaleda avariiliste sõidukite teisaldamises, korduseksam, õppefilmide vaatamine, üldkasulik töö jmt, teatas riigikontrolli pressiesindaja.

Täna avalikustatud auditis avaldab riigikontroll kujunenud olukorra üle sügavat muret. “Karistussüsteemi eesmärk on suunata inimesi õiguskuulekusele. Karistus ei pruugi aga soovitud mõju omada, kui seda mõistliku aja jooksul ellu ei viida. Seda näitab ka korduvalt karistatud isikute suur arv,” seisab pressiteates.

Praeguse trendi järgi muutub olukord trahvidega iga aastaga hullemaks — siseministeeriumi 2005. aasta majandusaasta aruannet auditeerides leidis riigikontroll, et riigieelarvesse oli jäänud laekumata 264 miljoni krooni ulatuses politsei määratud rahatrahve, mille maksetähtaeg oli ületatud rohkem kui 180 päeva. 2006. aasta lõpuks oli raamatupidamises selliste trahvide kogusumma kasvanud juba 344 miljoni kroonini ja 2007. aasta lõpuks Politseiameti andmetel 407 miljoni kroonini. Kuu aega tagasi oli maksetähtaega rohkem kui 180 päeva ületanud trahvide summa juba 436 miljonit krooni.

Kokku on tänavu nelja esimese kuuga rahatrahve määratud ligi 139 miljoni krooni eest, neist oli aprilli lõpuks laekumata 78 miljonit.

Riigikontroll otsis auditis vastust küsimusele, kas politsei määratud rahatrahvid õnnestub mõistliku aja jooksul sisse nõuda, ja kui ei õnnestu, siis miks.

Praegu saab politsei liiklusrikkumiste ja teiste väärtegude eest karistada üksnes rahatrahviga või taotleda kohtult aresti mõistmist, kui seadus on antud süüteo eest näinud karistusena ette ka aresti. Üldkasuliku töö, edasistest rikkumistest hoiduma mõjutavate õppuste vmt kasutamise võimalust ei ole väärtegude puhul ette nähtud. Nii on tekkinud olukord, kus arestimajad on täis, rahatrahve määratakse ka siis, kui eelnevad trahvid on maksmata.

Isikult, kellel ei ole pangakontol piisavalt raha ja kellel sissetulek puudub või on väike, ei ole tavaliselt võimalik rahatrahvi sundkorras kätte saada. Väikese sissetulekuga isikute valduses on harva taolist vallasvara, mille järele on piisav nõudlus ning mille sundmüügist saadud raha võimaldaks trahvi ära maksta. Rahatrahvi võib kohtu otsusel asendada arestiga, kuid see ei pruugi mõjuda õiglase karistusena. Pealegi on arestiga asendamine raske, sest arestimajad on üle koormatud ja aresti kandmiseks järjekord. Olukorda on mingil määral leevendanud Viru vangla avamine, kuid tuleb arvestada, et asendusarest tekitab riigile lisakulusid ja peab seega olema sisuliselt põhjendatud. Kõikide trahvide kättesaamine ja asendamine arestiga ei ole praktikas mõeldav.

Riigikontroll leidis, et ebaselge on ka väärteokaristuse täideviimise tähtaeg. Osa kohtutäitureid ja kohtunikke käsitab trahvinõude aegumise tähtajana 18 kuud, teine osa 30 aastat. Seega on olukord ettearvamatu nii karistatud isikule, politseile kui ka kohtutäitureile. Kolmkümmend aastat on väärteokaristuse täitmiseks ilmselgelt liialt pikk aeg. Riigikontrolli hinnangul tuleb viivituseta kokku leppida seaduse tõlgenduses või täpsustada seadust.

Rahatrahvi sundtäitmisele saatmise korral peab karistatud isik ära maksma nii trahvi kui ka täituritasu ja kandma muud kulud, seda ka siis, kui trahv tasutakse kohtutäituri esimese märguande peale. Tõenäoliselt soodustaks inimeste teavitamine taoliste lisakulutuste tekkimisest trahvide tasumist tähtaja, s.o 15 päeva jooksul.

Täitemenetluse andmekogu ei toeta justiitsministeeriumi järelevalvet kohtutäiturite üle. Kohtutäiturid ei sisesta andmekogusse andmeid kohe pärast toimingu tegemist, samuti ei ole andmekogus kõiki analüüsiks vajalikke andmeid. Hea on tõdeda, et Justiitsministeerium on koostöös kohtutäituritega kavandamas uue täitemenetlusregistri väljatöötamist ja kasutuselevõttu. Samuti tehti 2007. aastal rohkem järelevalvetoiminguid.

Probleeme tekitab ka see, et praegu kasutusel olev politsei infosüsteem ja täitemenetluse andmekogu ei ühildu omavahel, mistõttu on raske andmeid võrrelda ning ühed ja samad andmed tuleb sisestada eri andmekogudesse käsitsi. Selliselt kulutatakse asjatult töötunde, suurendades samas vea võimalust ja vähendades andmekogus olevate andmete usaldusväärsust.

Justiitsminister Rein Lang nõustus enamiku riigikontrolli soovitustega ning selgitas, mil viisil soovitusi juba täidetakse või on kavas täitma hakata. Justiitsminister ei pidanud vajalikuks karistusseadustiku muutmist, kuna varem määratud karistuse täitmist ei keela tema hinnangul seadus ka praegu arvestamast.

Siseminister Jüri Pihl nõustus tehtud soovitustega ning selgitas, mil viisil planeeritakse neid täita. Ühtlasi tegi siseminister ettepaneku kaaluda võimalust siduda trahvivõlglased maksu- ja tolliameti andmebaasiga, et tagada tulumaksu tagasi arvestamisel võlgnevuste mahaarvestamine. Riigikontroll toetab põhimõtteliselt siseministri ettepanekut.

Majandus-ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts nõustus tehtud soovitusega ja selgitas, et seda on osaliselt arvestatud uue liiklusseaduse eelnõu väljatöötamisel.

Politseipeadirektor Raivo Aeg tegi ettepaneku seadustada väärteokaristusest tingimisi vabastamine kohustusega osaleda preventiivsetel loengutel, psühholoogi vastuvõtul vms ning kohustuse mittetäitmise korral pöörata karistus täitmisele. Selline tingimisi karistusest vabastamine on asjakohane just eriti liiklusväärtegudes, kuid võiks kõne alla tulla ka muude väärtegude korral. Riigikontroll nõustub politseipeadirektori ettepanekuga ning soovitab majandus-ja kommunikatsiooniministril kaaluda antud meetmete lisamist praegusesse liiklusseaduse eelnõusse.