Riigikontroll näeb vastuolu õppemaksuta hariduse põhimõttega, olenemata sellest, kas raha küsitakse otse või kaudselt, teatud skeemide kaudu nii, et kooli heakskiit sellele väga välja ei paista.

Tallinna Inglise Kolledžis ja Tallinna Mustamäe Gümnaasiumis on lastevanemate raha kasutamine otseselt seadusega vastuolus. Inglise Kolledžis koguti 2014. aastal niiviisi ca 180 000, Mustamäe Gümnaasiumis 76 000 eurot. Kooli juurde asutatud ühingute kaudu koguti lastevanematelt raha, et maksta õpetajatele tasu kooli õppekavaga ette nähtud võõrkeeletundide eest. Raha on kogutud annetuse või õppetoetuse nime all, kuid oodatav panus lepiti eelnevalt kooli hoolekogus kokku. Raha tasumiseks saadeti meeldetuletusi. Raha on maksnud valdav osa õpilaste peredest (80–90%). Riigikontroll rõhutab, et õppekava täitmiseks lastevanamatelt kaasrahastuse küsimine on seadusega otsesõnu keelatud.

Lisaks juba nimetatud koolidele, kogutakse lastevanematelt annetusi ka mujal. Näiteks võtavad Tallinna Reaalkooli, Tallinna Prantsuse Lütseumi ja Gustav Adolfi Gümnaasiumi toetamiseks asutatud ühingud lastevanematelt aastas vastu kümneid tuhandeid eurosid, mis jõuavad erinevas vormis lõpuks kooli. Selle raha eest parandatakse kooliruume, premeeritakse õpetajaid, soetatakse õppevahendeid, kaetakse valveteenuse kulu jms.

Tallinna Vanalinna Hariduskolleegiumis, Tallinna Rahumäe Põhikoolis ning Tartu Miina Härma Gümnaasiumis on tasuline huviharidus tihedalt integreeritud üldhariduse õppekavaga. See on osa kooli identiteedist, millega end haridusmaastikul välja pakutakse. Huvihariduse ainetunnid on kooli tunniplaanis ning mõjutavad õpilase päevakava. Vaid vähesed õpilased ei võta tasulistest huviringidest osa. Õppetöö korraldus näitab, et koolil on kindel soov, et õpilased osaleksid tasulises huvihariduses.

Sellele vaatamata, et rahakogumisest ollakse teadlikud, sest osa lapsevanemaid on selle õiguspärasuse mitmel korral kahtluse alla seadnud oma kaebustes, ei ole Tallinna ja Tartu linnavõimud põhjalikke kontrollimenetlusi alustanud ega rahakogumise lubatavuse suhtes seisukohta kujundanud. Lastevanemate raha kasutamine ei ole kajastunud kooli eelarves ja omavalitsus ei ole otsustanud selle kasutamise üle.

Rahakogumist hoiab käigus paljuski tõsiasi, et lastevanemate ootused kvaliteetse üldhariduse suhtes ja selle tegelik rahastamine ei lange kokku. Tegemist on koolidega, kes soovivad avalikus koolivõrgus eristuda, pakkudes võimalikult valikuterohket ja põhjalikku õpet. Et seda kõike võimaldada, on lastevanemad asutanud koole toetavad ühingud.

Samas ei saa omavalitsus olla lastevanemate ja kooli suhte passiivne pealtvaataja, vaid selle suhte osapool. Omavalitsus peab teadma, millist haridusteenust vanemad ootavad, ja otsima võimalusi ootustele vastu tulla. Vajaduse korral peab omavalitsusel olema võimalus saada asjakohast nõu Haridus- ja Teadusministeeriumilt.

Riigikontroll on seisukohal, et auditis tuvastatud probleemide lahendamine ei eelda seaduse tasandil karmimaid reegleid ega keelde, vaid pigem keskendumist võimalustele, mis jäänud seni kasutamata. Eelkõige puudutab see omavalitsuse kui koolipidaja rolli. Rahakogumise probleemile mõistliku lahenduse leidmine eeldab ka riigi panust. Seda põhjusel, et lõppastmes peab riik oma hariduspoliitiliste meetmetega kindlustama, et õigus saada õppemaksuta üldharidust oleks igaühele võrdselt tagatud.

Ühiskonna arusaamade ja hoiakute kujundamiseks oleks kindlasti vaja, et Haridus- ja Teadusministeerium tuleks rahakogumise probleemi asjus välja põhimõtteliste seisukohtadega.

Koolid õigustavad, emotsioonid mängus

Riigikontrolli kohaliku omavalistuse auditi osakonna peakontrolör Airi Mikli ütles auditi kohta saadud koolide reaktsioone kommenteerides: „Auditeeritud koolid leidsid enamasti, et ei ole millegi vastu eksinud, ei otseselt ega kaudselt. Mõned koolid tõmbasid annetusi selgitades paralleeli suisa üleriigiliste heategevuslike kampaaniatega, näiteks avalik-õigusliku televisiooni iga-aastase saatega „Jõulutunnel“. Rahakogumise õigustustes on palju emotsioone. Osa koolijuhte on oma vastuses ka välja öelnud, et mis on selles halba, kui koolil ei jätku raha ja lastevanemad on nõus maksma. Jääb ka mulje, et lastevanemate rahata ei ole kooli eripära hoidmine võimalik. See ei saa nii olla. Eestis on kindlasti munitsipaalkoole, kes pakuvad kvaliteetset ja valikuterohket õpet ka vanemate rahata. Et mõnel pool on jõutud lastevanemate rahani, näitab eelkõige, et suhtekolmnurgas omavalitsus – kool – lapsevanemad on midagi valesti. Omavalitsus ei pea rahastama kõiki oma munitsipaalkoole ühtemoodi, eripärad võivad olla kogukonnas kokku lepitud ja põhjendatud. Sellest tulenevalt võib olla õigustatud ka suurem avalik rahastamine. Munitsipaalkooli kasutada oleva raha üle aga peab igal juhul otsustama omavalitsuse volikogu ning kooli rahastamisallikad peavad olema avalikkusele teada ja läbipaistvad.“

Tausta

Riigikontroll analüüsis kaheksat Tallinna ja kahte Tartu linna üldhariduskooli lastevanematelt kooli tegevuse toetamiseks raha kogumist. Hinnati, kas rahakogumine on kooskõlas seadustest tuleneva põhimõttega, et omavalitsuse üldhariduskoolis peab saama õppida õppemaksuta ja kool ei tohi vanematelt kaasrahastamist nõuda. See põhimõte on sätestatud nii põhiseaduses, haridusseaduses kui ka põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses.

Üldharidusteenuse kättesaadavuse tagamine ja selleks vajalikul hulgal koolide ülalpidamine on omavalitsuse üks põhilisi ülesandeid, mille täitmiseks kulub ca 25% omavalitsuste eelarverahast. Viimastel aastatel on see tähendanud omavalitsuste peale kokku väljaminekut suurusjärgus 300–400 miljonit eurot aastas.

Aruande täistekst asub siin.