Riigikontroll lasteaiakohtadest: lapsevanematel peab olema võimalus näha, kes veel järjekorras on
Riigikontrolli kohalike omavalitsuste auditi osakonna auditijuht Tambet Drell rääkis aruannet tutvustades, et vaadeldi kohapuudust munitsipaallasteasutustes ja rõhuasetus oli sellel, mida on tehtud, et olukorda parandada.
Teine valdkond oli lasteaedade järjekorra arvestus, kuidas järjekorra alusel rühmi moodustatakse ja kas see on korruptsioonivaba. Kolmandana vaadati lasteasutuste kvaliteedinõuetele vastavust. Kokku auditeeriti kaheksat KOV-i. "Valik tehti lähtudes sellest, kui palju on omavalitsustes lapsi, kellele pole suudetud kohti tagada," selgitas Drell.
Drell märkis, et vahemikus 2014. aasta lõpp kuni 2015. aasta oli umbes 16 100 last koha ootel. Neist 2335 last olid sellised, kelle ees KOV pole täitnud oma kohustust kohta pakkuda, ülejäänud olid ilmselt alla kaheaastased. Kokku puudutab järjekorra probleem 45 KOV-i.
Kohustuse mittetäitmise edetabeli tipus troonivad: Tallinn ca 400 last, Viimsi vald ca 300 last, Saue vald ca 280 last, Rae vald ca 240 last ja Harku vald ca 200 last. "Kõik sellised rikkad kiiresti arenevad vallad," kommenteeris Drell, kelle kinnitusel on olukord viimastel aastatel paranenud, kuna palju kohti on juurde loodud. Näiteks Tallinnas oli 2013. aastal järjekorras tuhatkond last ja kaks aastat hiljem oli järjekorras ootavate laste arv kukkunud 400 peale. Drelli sõnul on ka teistes KOV-ides arengud olnud analoogsed.
Riigikontroll soovitab koostööd teha eralasteaedadega
Drelli sõnul ei saa täielikult rahule jääda süsteemiga, mis kohtade juurde loomist peab soodustama. Tema sõnul on riigikontrolli soovitus teha koostööd erasektoriga, kui lasteaiakohtadest jääb vajaka. Ta märkis, et praegu peab KOV tagama koha munitsipaallasteasutuses ega saa tagada kohta eralasteasutuses. Sõimekohtade puhul toetavad KOV-id koha saamist ka erahoius ja riigikontrolli soovitus on sarnane võimalus tagada ka vanematele lastele.
Teine suurem soovitus, mille Drell välja tõi ja mille üle pikemalt arutleti, oli lasteaiajärjekorra läbipaistvus. Drell rõhutas, et lapsevanematel on praegu sageli kesised võimalused veenduda, ega kedagi teist tema lapsele ei eelistata ja järjekorras kahtlaseid liigutusi ei tehta.
Drell sõnas, et seadusse tuleks sisse kirjutada võimalus, et lapsevanemal peab olema võimalus KOV-i veebilehe kaudu vaadata kogu järjekorda. See võiks olla piiratud ulatuses avalik teave ehk järjekorras olijaid näeks vaid need, kes ka ise järjekorras on. Drell sedastas, et praegu on suuremad omavalitsused, kus on pikemad järjekorrad, saadavaks teinud vaid järjekorrakoha andmed. "Sellest pole väga kasu, kuna sa ei saa veenduda, ega sinu suhtes ei tehta järjekorras ebaloogilisi muudatusi," sõnas Drell.
Nii soovitas Drell haridusministeeriumil teha KOV-idele nõue, et kogu nimekiri oleks näha. "Meie arvates oleks see parim moodus, kuidas läbipaistvust parandada," rõhutas Drell.
Kõikides omavalitsustes oli laste vahele võtmisi
"Kõikides auditeeritud KOV-ides nägime, et on võetud tagantpoolt lapsi vahele," nentis Drell ja lisas, et sellisel liigutusel on tavaliselt loogiline põhjendus, kuid Tallinnas ja Viimsis oli auditi käigus ka olukordi, kus ei suudetud tagantjärele sellist käitumist ära põhjendada. Drelli sõnul ei saa tingimata öelda, et seal on tegu olnud korruptsioonilaadse käitumisega, kuid andmeid pole alles hoitud. "Olukorras, kus ühiskonnast on visa taanduma arvamus, et lasteaiakohtadega manipuleeritakse, peaks omavalitsus kindlasti suutma selgitada selliseid anomaaliaid."
Drell pööras tähelepanu ka osaajalisele kohale, mis vajaks tema sõnul seaduses täpsustamist. Ta märkis, et Tallinnas on lasteaedades umbes tuhat last üle normi, kellest enamik on osaajalise kohaga. Seetõttu tuleks laste arvule seada kindlad piirnormid, kus võetaks arvesse ka seda, kas koht on osaajaline. Drell märkis, et tuleks leppida kokku, kas osaajaline koht on kohaarvestuses sama kui täiskoht või saab ühe täiskoha jagada näiteks kaheks osaajaliseks kohaks. "Osaajaline koht on meie arvates mõistlik lahendus, aga siin on vaja täpsustada normi," rõhutas Drell.
Haridusministeerium: kõigi riigikontrolli soovitustega päri
Haridus- ja teadusministeeriumi kantsler Janar Holm nentis, et trend on positiivne, kuivõrd lasteaiakohtade puudus on vähenenud. Ta tõstis esile suurte omavalitsuste tüüpilise probleemi, et lasteaiakohad ei pruugi olla mõistlikus kohas. Kohti on ehk küll piisavalt, kuid kui Mustamäel elavale kodanikule pakutakse kohta Lasnamäele, siis see ei ole ilmselt mõistlik. "Lapsed on seal, kus pole lasteaedu, ja lasteaiad seal, kus pole tingimata lapsi. Kuid seda lahendatakse ja nüüd riigi toel," kinnitas Holm, kelle sõnul on kavas uute lasteaiakohtade loomist toetada.
Huvi pole lihtsalt lasteaiakoha, vaid konkreetse lasteaia koha järele, ja seepärast on lasteaiakoha saamisel läbipaistvus oluline. "Projekt on tegemisel, kuidas pakkuda KOV-idele täiendavat tehnilist lahendust," rääkis Holm. Osaajaliste kohtade pakkumisega seoses ütles ta, et osaaega ei loeta terveks kohaks, kuid järelevalvet tehes on seda nii arvestatud. Holm nentis, et mõistlik on anda ühene positsioon, et normatiivide mõttes tähendab osaaeg osaaega, mitte n-ö pead.
Soovitust eralasteasutusi järjekordade vähendamisel kaasata kommenteerides ütles Holm, et eralasteasutused on võib-olla vähekasutatud ressurss, kuid siiski on näiteid, kus neid rakendatakse. Ta lisas, et seaduse tasandil on vaja seda täpsustada, sest praegu võib juhtuda säärane tobe olukord, kus omavalitsuse kohustus pole justkui täidetud, kuigi kohta on toetatud. Kokkuvõttes oli haridusministeeriumi kantsler kõigi riigikontrolli ettepanekutega nõus.
Riigieelarve kontrolli erikomisjoni olid kutsutud haridus- ja teadusministeeriumi, Eesti Maaomavalitsuste Liidu, Eesti Linnade Liidu ja riigikontrolli esindajad.
